Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!

teisipäev, 29. detsember 2009

Mida naised tahavad

Kõik mehed mõtlevad selle üle ja tahaks hullult teada, mida mingi eit mõtleb oma aruga. Enamasti meeste lemmikväljend on see, et naised ei tea ise ka, mida nad tahavad. Mehed armastavad öelda ka, et kui on pappi, on naisi ja naised tahavad raha ja rikkust ja vaeseid ei vaata. Rahahullude naiste liik on äge. Nad on nii tallujad, mehed lollikesed ju fännavad neid. Okei, mulle need ei meeldi. Ausalt öeldes, on peale rahahullude veel normaalseid naisi. Nad ei taha üle mõistuse asju. Karta on, et nad tahavad hellust, armastust, hoolitsust ja muud häädust ja ma seletan, kuidas nad rahul oleks. Neiud tahavad:
  • Tunnete väljendamist. Jumala hea on ju, kui sa tead, et keegi sind armastab, või vähemalt meeldid kellelegi. Mehed lihtsalt teavad seda, neil ei ole vaja, et seda neile korrutataks ekstra tihti; naised teavad ka, aga nad mõtlevad palju ja hakkavad kahtlustama, et vb mees enam ei hooligi naisest. Selleks puhuks on asi, et ÖELGE naistele, mida te tunnete. See tegelikult pole raske. Jumala norm on ju jagada oma rõõmukest ja lihtsalt öelda, mis tunne teil selle naise vastu on. Seda ei pea tegema pika vingumise peale, niisama lampi isegi saab rääkida, ausalt. Nt tuleb pähe mõte, et oma naine on nii kallis. Öelge siis kohe talle nii.
  • Komplimente. Naised mõtlevad palju ja sealhulgas jaksavad nad mõelda, et nad on koledad jne. Sitaks raske on öelda naisele, et need juuksed tal peas on ilusad; väga raske on öelda, et meeldib nt selle naise kehakuju; võimatu on öelda, et naisel on super iseloom. Jee ongi raske öelda. Kui te räägite sõpradega filmist, siis ju te ka mõnikord kommenteerite, mis teile seal meeldis. Aga samamoodi öelge ka naisele. Nt saate laheda neiuga kokku ja näete, et ooo, sitaks kepilt sobib talle see pluus. JA SIIIS lihtsalt AVALDAGE ARVAMUST. See on lihtsalt hea arvamus ja kompliment ja siis nähke kui õnnelik naine kohe on. Ehk siis lihtne moodus: kui on hea arvamus, öelge.
    Mõned hoiavad hea arvamuse alati endale ja lihtsalt jõllavad seki kauem mõnda ilusat asja. See on tobe tegelt, kui juba jõllata, öelge ka mis põhjusel. Tobedat pilku nähakse nagunii, aga alati märkaja ei pruugi teada, miks passitakse.
    Halvasti on mõnede jaoks lihtsam öelda, sest nad on ossid. Harjutage ilusti ütlemist. See pole väga raske. See on ju arvamus ja oiiii sitaks rohkem naisi saab kui panniga roolides.
  • Rääkimist. Mhm, rääkimine on nõme (ei). Tegelikult proovige. Palju kergem hakkab, kui tead, mida teine arvab ja teine teab, mida ise arvad. Alati jah ei pea lobisema, aga mõttekatest asjadest rääkimine on tähtis (tunded nt, elu, käimine).
    Jumala halb on ignomine. Eriti kui ei vastata kõnedele jne. Näitab, et oled sitapea. Okei, las üks eit arvab, et oled sitapea, aga selline suhtumine muudab su lollimaks ja varsti oled enesele märkamata nendega ka sitapea, kes sulle meeldivad. Ja see ignotud naine võib ju oma väikest arvamust avaldada, miuke sa oled, teistele. Hea moodus: ütle, mida sa tunned, miks ignod, kas edasi tahad suhelda, mida tahad et tema teeks. Räägi.

Pole palju tahetud. Ja see jutt, et naised ise ka ei tea, mida nad üldse tahavad, tuleb sellest, et naised väljendavad oma mõtteid ja asju keeruliselt. Raske on ju ise endale ka selgeks teha, millist hoolitsust tahetakse ja miuke armastus on õige ja milline hästiöeldud sõna on parim. Nad ju ei hakka sellist pikka juttu teile seletama. Pmst tahetakse headust.

kolmapäev, 16. detsember 2009

Eeldamine ja arvamine

Vahel ma helistan kellelegi ja ta ei võta vastu. No okei, ta ei kuule, ootan siis millal ta tagasi helistab. Aga ei helista ja siis ma küsin, et miks sa tagasi ei helistanud, kui nägid, et ma olin ju helistanud. Vastatakse, et: ah, ma mõtlesin, et nii palju aega on möödas/et sa magad/et sul enam pole midagi öelda/et nii hilja on/et ma nägin seda alles hiljem.... jne. Kama nagu pole sellest või, mida ma hetkel teen. Kui ma tõesti magan või eemal olen või ei saa rääkida, no ma siis vist jah olen hääletu peale telefoni pannud või välja lülitanud, ei võta vastu enam või mida iganes, aga see pole enam selle inimese probleem ju. Kui ma olen helistanud, küsigu mis ajal soovib, mida ma tahtsin.
Ja msnis ka. Kui ma olen eemal, siis jah, vb tõesti ma ei viibi arvuti taga, vb tõesti ma läksin korra alla, vb on mul jah tegemist, aga kui ma üldse ei saakski rääkida, ma poleks ju msnis seeski. Eemal märgitud olen ma seal seepärast ikkagi, kui kellegil on midagi öelda, siis tal on võimalus seda teha ja ma loen seda ju esimesel võimalusel. Ei maksa jälle eeldada, et ahhh, ta on eemal, ma ei ütle seda elutähtsat asja, mis maailma kindlast surmast päästaks. Ma aint ei vasta kohe ja ei räägi palju, kui ma eemal olen.
Inimesed mõtlevad, et on kellaajad, millal ei helistata. Lauatelefonidel jah. Mobiilile ju võib, sest sellega saab teha kõike, kui pole võimalik hetkel rääkida. Mulle meeldib kui mulle öösel helistatakse. Kunagi helistati mulle kõige rohkem just siis kui oli hommik ja ma magasin magamata unetunde täis. Siis helistas vähemalt 5 erinevat inimest 7 korda. Ja kui ma unise häälega vastu võtsin, siis küsiti, mis mul viga on.
Eeldatakse ilma proovimata, et ma ei saa rääkida. Arvatakse, et mul on tegemist teadmata, mida ma tegelt teen.

pühapäev, 13. detsember 2009

Käkk

Ma oskan endale koguaeg jama kaela tõmmata. Ma olen sel alal pro.

esmaspäev, 7. detsember 2009

Ei meeldi

Mis mulle ei meeldi:
  • üksi magada
  • pekki süüa
Ärge sundige mind üksi magama. Ööseks jäädes kuhugi kästakse mul alati kuhugi üksi minna, öeldakse, et näe maga siin kuskil üksi. Ja siis küsitakse mis tunne on igal õhtul üksi voodisse minna (mõnitatakse, hahah). Siis öeldakse, et tuled siia peole ja kui tahad, ma magan ise sust 100 m eemal. Tegelt mulle meeldiks koos, näitab usaldust. Õnneks mõistlikumad inimesed arvavad samamoodi.

Pekk on ainus asi, mis mulle ei maitse eriti. Väga lahe, kui see on toidu sisse peidetud, näiteks mingi lihasoust või mis iganes ja lihatükkide asemel on salajased pekitükid.

reede, 27. november 2009

Kaunis õhtuke

Enda ilusat õhtut täna veetsin ikka ülilahedalt. Sjuuuuuzi, mina ja Toomas läksime vessarikohvikusse..... Enne käisime Solarisest läbi, et miskit maitsvat juua osta. Oooo, mis kena teenindus seal oli. Hookah oli see. mmmm... muusika oli seal hea. Ja meil oli PALJUSTKI rääkida, nagu ikkka. Ülilahe ikka, et kui Suzanne kuhugi kõndis, siis kõik vastutulevad vastasoo esindajad tegid talle silma. Teenindajad olid normaalsed, ülinormaalsed, ülihead. Eriti kena oli see, kui järsku toodi meie lauda lisaks üks margariita. Öeldi, et ärge minu käest küsige, see mees mustas seal tellis. Hahaha, see oli Suzannele jälle mõeldud, või siis et jälle mõeldi mingid neiud ohoho ja peab ikka end heast küljest näitama. Igatahes, see mees mustas igakord möödaminnes vaatas suu ammuli ja tegi kauneid ilmeid. Lateksmees nooh. Lahe, et me seal laua all kaanisime ka oma siidrikesi. Suzannel ei saanud kuidagi Margarita otsa. :D Pärast ilmus meie koolikaaslane ka sinna, aga me siis lahkusime ja ma ei jaksa sellest pikalt heietada. Alguses olid mingid venkud Suzanne poole passimas, siis mingid suvakad tüübid, siis lateksmees ja ülejäänusid ma ei hakka nimetamagi. Läksime lõpuks välja peale oma vessareid ja jooke. Jalutasime vabaduse platsil kauni risti all. Aaa, ja lahe, et Suzanne tahtis trollis taksot kutsuda ja üldse ta rääkis vahepeal mitu korda pool h telefoniga. Ja mingid tüübid jõllasid meid seal. Naistele ei anta rahu, aga tõesti, kena ju, kui silmi pimestab. ilusti jõudsime lõpuks kuhu vaja. Ja Suzannel on valik mitmekaareline ja lai, aga endast ma rääkima parem ei hakka. Siiski seda normaalseimat pole; ükskord ma seletan ka, mida mehed teha armastavad, mis sugugi hea pole. Kena reede oli ja nv veel õnneks jätkub ja selle üle ma olen õnnelik. :)

teisipäev, 24. november 2009

naised jee on õelad

Mehed armastavad öelda, et naised on maod ja kurjad ja õelad ja ärakasutajad ja vastikud jne, igasugu sõnu leiavad naiste iseloomustamiseks. Naisi ei saa usaldada jne. See pole nii.

Pmst mõned mehed harrastavad koolitada välja madusid. Näiteks üks tobe mees hakkab fännama mingit tibi, keda ta anyway ei saaks sellise suhtumisega, mida ta ka muuta ei kavatse. Igatahes, näinud, et ta tibile ei meeldi, üritab ta siiski kõigega muljet avaldada. Näiteks näitab, et tal on raha. Kingib naisele jumala palju asju ja ehteid ja kalleid asju. Naine ju karta on et blokib siiski, kui talle mees ei meeldi, miks siis peaks ta temaga käima. Aga ta siiski võtab kingitusi vastu. Siis jõuab talle kohale, et ta meeldib mehele oma ilu pärast ja ta saaks ju mehe ümber sõrme keerata. Tal on valik, kas ta teeb või ei tee seda. Kui ta seda teeb, siis hakkab ta meest kingituste ja raha pärast ära kasutama. Lõpuks ka mees taipab, et ta isiklikult oma iseloomuga naisele ei meeldi ja otsustab ta maha jätta või jätab naine tema maha. Naine on õnnelik saadud rahaga ja mees kirub naisi, et kõik on ühesugused kurjad ärakasutajad, tegelikult ise ta ju oli nii loll, et alles lõpus avastas, et oih, siiski ei meeldi beibele. Ja kui naine nägi, et sai ikka väga kasu niimoodi, siis oskab ta juba ise endale järgmise lolli ohvri valida, kellelt raha saada. Kui naine on teistsuguse iseloomuga, siis ta väldib selliseid osse, kes rahaga meelitavad.

Paljud mehed ongi ainult selliseid naisi kohanud, kelle teised tüübid on "ära koolitanud". Nendel meestel on arusaam, et kõik naised on sellised, nad vist ei tea ka, et inimesel on iseloom ja igal ühel isegi erinev ju (wow). Aga need jorsid sõidavad oma bemmidega ringi ja arvavad, et naised jooksevad neile järgi, sest neil on auto, kui vägev. Mis siis, et tegelikkuses naine vaatab MEEST mitte mingit autot - auto jms, mllega mehed uhkustavad, et neil on, on tegelikult lisaboonus vb, kui sedagi, sest inimene on tähtsam. Aga jah, ostke endale mingi pann millega ringi loksuda ja unelege naistest, kes mõnust värisevad teie rahaka isiksuse saabumist nähes.

Jorsid mehed, kellel pole neidusid olnud, fännavad alati suurte kurvidega ülisaledaid naisi, keda nad näevad filmides. Nad ei kavatsegi sellest latist allpool olevaid naisi vaadata (isegi kui neid olemas pole). Neid ei huvita iseloom, nad ajavad soga, et rahaga saab täiega naisi jnejne. Jorsse mehi on üsna võimatu õpetada, sest nad ei võta kedagi kuulda ja arvavad, et nende põhimõtted on tõesed. Ja siis need jorsid võimalusel koolitavad õelaid naisi välja. Õnneks ka mitmed naised ei lange sellise koolituse ohvriks.

Leidub ka normaalseid mehi, kes saavad aru, et ei loe kurvid ja moll vaid ka mõistmine ja muud asjad. Tegelikult on nii, et kui iseloom on ilus, on ka välimus ilus.

Naised hindavad tegelikult iseloomu ja normaalset välimust (ja see ongi normaalne, kui iseloom on normaalne). Iseloomus on tähtsad mõistmine ja rääkimine ja mitteblokkime.

teisipäev, 10. november 2009

Muutus

Lahe, et Dr. House'i hakatakse laskma nüüd, uus hooaeg. See on ainus kolmest saatest, mida ma vaatan. Samas, teine, mida ma vaatan, on Lost. Nii äge, täna pidi neid nägema, need olid ühel ajal, reklaamid ka. Nii et sain vaadata Losti, ju ma siis lindistan või vaatan mujalt. Aga ma leian alternatiivi, see on lihtsalt hale, et need ühele ajale topiti, niigi ma ei vaata eriti telekat.

Igatahes, kodus ei saa magada. Tahstin pool tundi puhata. See oli võimatu. Heitsin pikali ja üritasin magada, kui kõik all räägivad ja telekas käib seal. See ei segand väga. Kuid Kristiina jooksis mu tuppa ja karjus: "HÄLÄÄÄÄÄN, mis tääääd? Hahahaha, magad." Pani tule ka põlema mu toas. Siis kõik mölisesid all, siis tuli Kristiina isa koju ja eriti kõvasti karjus. Siis juba jõudis Suzanne mu ukse taha. Aga 15 minutit on ka aeg.

reede, 30. oktoober 2009

Sünna

Nüüd on mul hea vanus. Ja heal viisil pidasin sünnpäeva ikka nendega, kellega vaja oli. Ülihea. Igatahes sünnipäev oli Baltic Queenil. Läksime Rootsi kõik. pmst oli mul see mõte juba ammu, aga Toomasega läksime siis ostma pileteid. Jaaaaaa siis ei saanud tulla see ja see ja siis veel nemad ja nemad. Enne olid küll kõvad tulema. Ma oleks küll õnnelik sellise võimaluse üle ja mul oleks suur austus selle vastu, kes mulle Rootsi reisi välja teeb. Austusest ma mõtleks välja parima viisi, kuidas teda tänada.

Laeva saime ülinormaalselt ja seal oli super. Mõne jaoks oli sünnipäev sõna otseses mõttes perse kukkunud. Avastati üksteise huvisid jne. Aga mina olin Susukese, Toomase, Karolini, Melissaga Ibizal. Toomas vajus ära ainult nats ruttu. Tal pole eriti midagi meeles just sellest asjast, millest võiks meeles olla, aga ta mõtles igaks juhuks juurde, vastutamine jne (see oli teine õhtu). Suzanne oli peoprintsess, sest kõik mehed passisid järjekorras. Ja kui ma magama läksin, sundis Gert-Erik mul mingi valguse ära kustutada. Tegelikult need olid helendavad jublakad, mille ma koksidest sain. Aga need aitasid mind, ma polnud nii kottpimedas ja otsisin nendega oma kingi.

Igatahes tehti mulle lahe üllatus, mind kutsuti lavale ja mulle anti šampus, et ma siiski täisealine. Läksin sõprade juurde tagasi ja šampuse ümbert võeti mingi lilleline värk ja pandi mulle kaela, šampus võeti käest ära ja joodi ära. Tänan oma kalleid sõpru, see oli kena üllatus, mulle meeldis.

Rootsi läksime jalutama ikka kõik peaagu, kaks vastset sõpra ainult ei jõudnud.
Teine õhtu oli mõne jaoks hullem. Aga siis ma aint tantsisin. Suht kena on, kui kõik mu juurde jooksevad. Ja ühed tüübid ütlesid mulle Led Zeppelin iga kord kui ma nendest mööda käisin, sest esimene õhtu võtsin ma enda ipodi välja ja hakkasin kuulama seda, mida klubis ei kuule ja nad ütlesid, et kuulavad sama. Ma ütlesin, super, sest keegi teine suht ei kuula. Nad küsisid Suzannelt, miks ta ei kuula. Suzanne ütles, et vaadake mulle otsa ja öelge, kas ma kuulan rokki. Ja siis mängisid seal ühed kitarri mulle. Normaalne. Jumala kenad inimesed olid laevas. Tõsiselt, väga toredad. Aga mingid rootslased olid ka, kes mind ja Suzannet enda kajutisse vedasid ja eestikeelseid roppusi soovisid õppida.

Karolin oli kõigi päästja, päästis Suzannet mingi saja poisi küüsist. Melissa oli ise peoloom ja ta avastas selle kõige esimesena, mille peale tulime meie hiljem. Koosolemine jne ja ilusad pildid jne ja kaks ühesugust inimest. Aga me olime seda arvanud, aga ei kujutanud ette, et asi tegelikult nii hull on.

Aga ma tänan mu häid sõpru, et kaasa tulite ja olite seal. Hästi kallid olete mulle! Nüüd ma sain teada, millised nad on tegelikult ja kuidas minusse suhtuvad. Tore, et mul sellised kenad sõbrad on. Päriselt. Järgmine aasta kordame midagi põnevamat.

kolmapäev, 7. oktoober 2009

Halb päev

Hullemgi veel kui halb päev. Täiega. Aga no juhtub. Ma jäin bussist maha ja siis kaotasin kõrvarõnga, jõudsin hilja koju, kodus oli jama, õppida oli vaja, jne.

laupäev, 26. september 2009

Ideaalid

Ideaalseid inimesi on olemas. Kõigi jaoks korraga jah ei ole, aga mõne jaoks on küll ju. Näiteks kui keegi mees fännab naisi, kellel on mustad lainelised juuksed, 1,1 cm ripsmed, kaarjad kulmud, lärmakas iseloom, intelligentsus, siis see on tema jaoks ideaal. Kui ta kohtabki elus täpselt sellist naist, siis on ju ideaalne inimene tema jaoks olemas. Eriti kui ta unistas, et ta käib selle naisega ja nii juhtubki, siis on tal ideaalne naine. Ma tean ka mõnda ideaalset inimest. Ideaalne saab inimene olla, kui tal on hea välimus ja hea iseloom. Standardeid pole, aga need kaks asja koos teevad perfektsuse. Kui ma näiteks mõtlen, et mulle meeldivad inimesed, kellel on hea välimus, aga peale selle ka ei joo end tihti kasti, ei suitseta, iseloomult pole mõnitav, ei vihka kedagi ekstra, ei ole midagi suvaliselt kellegi vastu ja ühel päeval näen, et keegi ongi selline, siis jee, ideaalne inimene. See on küll jah õige, et ideaale pole olemas kõigi jaoks korraga, sest terve grupp inimesi ei saa fännata täpselt samu kriteeriume. Terves maailmas kõigi jaoks ideaalset ei leia. Aga nnoo.. õnneks ma tean ideaalset inimest niisama, ideaalset tüdrukut, ideaalset poissi, peaaegu ideaalset poissi ja vist veel kedagi. Ideaalseid sõpru peaks ka olema. Peaaegu ideaalne on see, kellel ideaalist jääb midagi puudu veel. Nt mulle meeldib kellegi iseloom ikka täiega, kuid üks iseloomuviga tal on see, et mina talle ei meeldi - peaaegu ideaalne. Igaüks peaks saama ideaalne olla kellegi jaoks siis ju.

Üks päev ma nägin palju unenägusid, nt sõitsin autoga - vajutasin sidurit jne ja gaasi ja vahetasin käiku ja siis oli mingi linn ja majad ja lahe oli. Järsku ma ärkasin üles ja teadsin, et kell on 6:30 ja kohe hakkab rõve äratus. Ma lootsin, et kell on 3 öösel, et püüan ikka magada. Ikka tuli pähe, et kell on 6:30, mu ajataju ütles seda. Hakkaski äratus pihta ja raadio mängima. Järeldus: mul on hea ajataju, inimestel ongi. Vahel kui ma tean, et 5 minuti pärast peab midagi tegema, siis hakkab tekkima tunne, et 5 minutit hakkab läbi saama, kui hakkabki. Ajataju on hea asi. Vb ärkasin ma ajataju peale seepärast üles, et Lostis (saade) rääkis sellest. Tavaliselt kui ma hommikul ärkan kargan ma suure hüppega iseenesest püsti noh. Ja muide kui ma magan, siis kui palju ma rabelen öösel oleneb sellest, kes mu kõrval magab. Kui keegi on mu kõrval, ma tõesti arvestan sellega ja ärkan samas asendis nagu magama jäädes. Kusjuures, inimesi saab äratada nimepidi ja midagi tähtsat neile öeldes. Igaks juhuks ütlesin, muidu lohhid ei oska äratada kui vaja.

pühapäev, 20. september 2009

hälllou

:) Õnneks oli nädalavahetus. Enam kahjuks pole varsti. Tuleb järgmine õnneks.

pühapäev, 30. august 2009

Inimesed ei usu õigeid asju

Täna ma nägin unes, et ma olin Vabaduse väljakul ja loosiga valiti, kellega ma midagi teen. Mulle sattus Edith. Mariliis oli mu vastas ja ütles, et kahju Edithist. Ma küsisin, et miks küll. Ta vastas, et nooo, sa ju ei salli Edithit. See oli naljakas mu jaoks, küsisin talt kust ta võtab seda. Ta ütles, et mingi x inimene rääkis talle seda, et ma vihkavat Edithit jne. Ma hakkasin rääkima, et see pole nii, ma pole seda öelnud ja Edith on ju tore tüdruk. Aga eiii.. seda ei usutud, sest MINA ütlesin seda, x inimesi usutakse ju rohkem. Ok, ma läksin trolli peale ja siis mind äratati üles.
Ärkasin. See oli Kristiina oma telefonikõnega. Suzanne helistas, küsis midagi. Kristiina oli alumisel korrusel ja ütles, et mina olen üleval. Suzanne tahtis muga rääkida. Kristiina karjus trepi pealt, et ma mobiili võtaks. Ma ei jaksand ja ütlesin talle seda. Kristiina ütles siis Suzannele telefoni: "Helen ei jaksa sinuga rääkida." Ma ütlesin, et toogu mulle telefon noh. Kristiina tõi ja võttis Kiki mu toast ära ka veel ja ütles, et ta on ori. Suzanne küsis, kas ma olen üleval. Ütlesin, et nüüd jah. Ta küsis seda seitse korda veel. Ma ütlesin, et ma ju ärkasin, sest ta helistas. Aga jahh... asi oli selles, et Kristiina ütles, et ma olen üleval. Ta mõtles tegelt ülemist korrust, kuid Suzanne mõtles magamist, nad rääkisid mööda üksteisest. Igatahes rääkisime oma asjad ära.
See on alati nii. Mingi suvaline inimene võib rääkida minust igasugu jama ja seda usutakse kindla peale. Aga kui ma ise räägin, et see pole nii... siis no way, ei usuta. Imelik komme inimestel uskuda pigem teisi. Ma ise olen maailmas ainus, kes ennast kõige paremini teab - karta on ju, et mina oskan enda eest paremini öelda. On juhtunud nii tuhat korda. Nt mu sõbranna räägib täis peaga igasugu jutte, mis suust tulevad kuhugi laia kaarde. Keegi kuuleb ja esiteks saab valesti aru, teiseks usub ka. Okei, siis küsin ma sellelt isikult, mis räägiti minust. Mõnda asja kuulen esimest korda, mõnest on valesti aru saadud. Räägin mis tegelikult on. Aga vastatakse: "miks ma peaks sind uskuma, kui sinu sõbranna räägib sinust teist asja." Mina vastan: "ma tean ju ennast paremini kui tema mind."
Umbes samamoodi oleks kui ma ütlen, et ma kukkusin hobuse seljast ja hobune riivas kabjaga mu nägu. Keegi ei usu. Aga kui mu õde tuleb ütleb, et ta nägi kuidas ma lendasin hobuse seljast ja hobune mulle kabjaga näkku astus, siis ju ikka usutakse.
Okei. Täna oli lahe päev. Suve viimane pühapäev ikkagi. Käisime Suzuga Coralis ja Tapsis :)