Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com).

esmaspäev, 15. detsember 2014

Pilti ei ole ju nii raske teha

Kuna tänapäeval on võimalik teha väga lihtsalt igast elusündmusest pilti, siis on väga hea, et seda võimalust kasutatakse. Aga kahjuks on tehnika arenenud kiiremini kui mõne mõistus ja elementaarsetest pildistamisoskustest jääb mõnel inimesel puudu ja pärast on neid pildi moodi käkerdisi valus vaadata. Kirjutan paar väga lihtsat elementaarset punkti siia, mida pildistades järgida. Kellel on kaasasündinud loogikavõime ja pildistamisoskus parem, teab neid iseenesestki ja täidab kõik punktid väga ruttu ära. Kellel ei ole selline hea mõtlemisvõime pildistades, siis õnneks on see oskus arendatav! Soovitan soojalt pildistamisoskuse endale selgeks teha, siis on jama pärast vähem ja sa ei madalda mõne inimese enesehinnangut uskumatult halva pildiga.

Esiteks jäta meelde, et pildistamine ei ole ainult oma seadme kaamera pööramine pildistatava poole ja siis lampi mingi klõpsu tegemine!

Valgus! Enne pildistamist vaata, kust valgus tuleb. Kui sa jätad valguse pildistatava selja taha, siis ei ole inimest näha pildil. Valgus peaks tulema kõrvalt. Kui sinu taga paistab päike, võib pildistatav jääda väga koleda kissitava molliga ja keegi ei taha sellist jubedat pilti näha ja pildistatav on ka vihane ja mõtleb, kas ta ongi nii kole. Kui valgus loob koledaid varje pildistatava näole, siis muuda ka asukohta. Hea oleks valgust üldse juurde panna, aga õnneks on kaameratel välk ka, kui teed pilti näiteks õues pimedas.

Mõtle, mida sa pildistad! Kui sul palutakse inimesest pilti teha, siis tee ka temast pilti, mitte taevast tema pea kohal nii, et lõikad tema jalad välja, kuigi pildistatav äkki oli rõõmus just oma saabaste üle. Teiseks, kui sa oled nii kaugel inimesest, et iseenesest jääb suur hunnik taevast pildil pildistatavale pea kohale, siis tule lähemale! Jah, inimese saab sealt ennast välja lõigata, aga kes viitsib halva kvaliteediga pilti kellestki vaadata, mis on suuremast mingi minicrop (töötlejana tean, et vaene pildistatav näeb hullu vaeva ka sellega veel). Nii et vaata, et pildile jääks inimene täies mahus või täpselt nii nagu ta palunud on. Ära lõika tal pead või pealage otsast ära. Sul on ju silmad peas, vaata kaamerasse ja vaata, kas kaamerasse on inimene jäänud või ainult osa temast. Olen näinud, et on kaks äärmust: kas hunnik tühja välja pea kohal (mingit halo püüdsid pildile saada vä?) või siis pealagi otsast lõigatud (kas su poseerival sõbral on kole kiilakas laik peas, mida sa varjata püüad?). Ole normaalne ja jäta paras ruum.

Vaata, mis nurga alt pilti teed. Väike vihje: kaamera on sinu käes ja teeb pilti täpselt seal, kus kaamerat hoiad. Kui sa paned kaamera enda pea kohale kõrgele, siis jääb pildistatava pea pildil suurem nagu mingil minikehaga nukul. Kui sa teed pilti alt või kükakil, võid pildistatava kintsud selle vaatenurgaga liiga paksuks teha! Vali seetõttu parim loogiline koht kaamerale. Ja kükakil ja kõrgemal kaamerat hoides saab väga häid pilte teha ja see oleneb ka pildistatava poosist. Ole inimene ja kui ta näeb tõesti läbi kaamera paks siga välja, siis palu tal olla paremas asendis. Ta ju ei näe, mida sina kaamerast näed, sul endal on ju ka aju ja silmad peas. Ega teine sind ära ei söö, kui sa ütled talle, et ta oleks kas küljega, otse, vaataks kuskile natuke kõrvale vms. Teed talle teene ja ilusa pildi ju.

Kui sa teed pilti horisondil, siis elementaarne oleks jätta horisont sirgu, mitte kõverasse nagu kaameramees oleks purjus olnud. Lisaks ära värista oma käsi. Toeta need enda peale või hoia nii, et need ei oleks makaronid.

Kui sa teed pilt inimesest ja temaga koos mingist asjast, siis kontrolli (seda saab teha kaamerasse vaadates või telefoni ekraanile), et pildile jääks see inimene ning asi ka - mõlemad. Kui asjal on küljes mingi tähtis märk vms, mis on lahe sümbol või nii, siis oleks viisakas see peale jätta. Kui sa ei suuda panna kaamerat nii, et kõik peale jääb, saad muuta enda ja pildistatava inimese asukohta ju! Hint: liikuvad objektid võivad liikuda käsu peale. Inimene võib ju ka kükitada asjale lähemale, sirutada vms.

Kõik see eelnev on kaameramehe peas kontrollitav sekundiga. Nüüd lähme järgmise tähtsa osa juurde: nupule vajutamine.

Kui on tegemist telefoniga, siis ei pea seda nuppu jõuga all hoidma ja veel kaua. Nii tulevad sarivõtted, oleneb telefonist. Võib-olla pole neid vaja, need on liiga järjest, küsi enda poseerivalt inimeselt, kas ta tahab sarivõtteid. Aga ilmselgelt, kui sa teed pilti, ära tee ainult ühte! Tee vähemalt kolm (mitte sarivõtted, sest 0,01 sekundiga ei muutu midagi eriliselt, aga sekundiga juba võib näoilme muutuda või muudad enda asendit natuke paremaks), siis saab see vaene poseerija valida, milline talle kõige rohkem meeldib.

Poseeriv inimene ju ei tea, millal sa vajutad, kui sa kalanäoga kaamerat passid. Natuke võiksid viisakalt öelda, et nii, nüüd teen või midagi sellist. Siis ta teab, millal ta ei liigu ja teeb normaalset nägu. Kui ta tahab veel pilte, siis lase tal muuta natuke oma asendit ja teed veel. Väike hint: kui näed läbi kaamera, et inimene poseerib, tee pilte mingi 3 ja siis ütle, et tegid ära. Siis saab ta natuke puhata, kui tahab järgmises asendis pilte. Ära pane vaest inimest kannatama, et ta silmad jõllis poseerib ja ootab, millal sa pildistad, aga tegelikult oled sa juba sada pilti teinud ja mõtled ise (sest küsida ei oska), et mida ta poseerib seal koguaeg ühtemoodi. Ilmselgelt poseerimiste vaheetappe pole ju mõtet pildistada, seepärast ta ei liigugi enne, kui teab, et pilt on tehtud.

Eelmise asjaga seoses õige hetke tabamine! Tee pilt siis, kui poseeriv inimene on suutnud oma parima näo ette manada ja ära maga seda maha (selleks puhuks teebki sinu enda elu lihtsamaks mitme pildi tegemine järjest). Ära tee AINULT siis pilti, kui ta sinuga just räägib või midagi sellist, see ei näe kena välja (sel juhul võid teha, kui nagunii koguaeg pildistad ja jätad sinna ka normaalseid pilte). Kui sa tahad eriline troll olla, siis lase tal pingutades poseerida ja pilti tee ainult siis, kui ta korra hinge tõmbas ja midagi ütles. Kindlasti on ta õnnelik, et ükski tema poseeritud ilus nägu ei jäänud seda kaunist hetke mäletama.

Väike trikk edasijõudnutele: mõnel telefonil on nii, et kui vajutad ekraanil mingit kohta, siis telefon just valgustab täpselt seda kohta piisavalt. Nii et siis võid vajutada näiteks kellegi keha peale, et see kindlalt oleks valgustatud ja fokusseeritud, kui kaamera alguses fokusseeris hoopis mingi muu asja ära.

Ok, see on siis enam-vähem piisav, et sa oleksid tänapäeva-inimene (mis siis, et kaamerad on ammu juba olemas olnud ja loogiliselt mõtlemine ka) ja oskaksid ühe viisaka normaalse pildi teha. Keegi ei viitsi mingi sinu tehtud haleda pilti pärast närvi minna, kus on pildistatava nägu jäänud väga valel hetkel peale ja kole asend ning valgus teeb ta kolliks. See tõesti pole nii raske. Alustada võid näiteks püüdes suvalisi hetki ilusasti pildistada ning harjutada. Iga kaamerat käes hoidev tegelane pole kohe fotograaf ja kui inimesed on jäetud pildile koledad, siis töötlemine alati kõike ei paranda, nii et väike oskus ei ole paha.