Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com).

neljapäev, 28. juuli 2016

Jälle selle ühe ja ainsa õige elutee kaaslase otsinguil?

Tere!

Otsustasin jätkata oma elulisi pööraseid seiklusi ning... tähelepanu nüüd, noormehed :)

Seal saaksid olla sina


Osalen ühes meeletult ägedas projektis, kus on loodetavasti palju põnevust ning elamusi. Kuna minu ellu pole veel saabunud seda ühte ja õiget noorhärrat, siis ma annan sellisel huvitaval viisil võimaluse kenadele Eesti noormeestele, kes tunnevad, loodavad või tahavad olla mulle see üks ja ainus, mulle kirjutada ning proovida tutvuda lähemalt!

Miks on järsku noormeestel selline võimalus?
Kindlasti on siin lugejaid, kes mind tunnevad, võib-olla juba aastaid, kuid elu pole andnud võimalust minuga lähemalt tuttavaks saada. Tunnistan, et süü lasub mingil määral minul, ma isegi olen olnud inimestega tutvudes vahel üsnagi skeptiline ning pole andnud piisavalt võimalusi toredatele kuttidele end tõestamaks. Võib-olla seadsin ma sel hetkel lati liiga kõrgele, võib-olla ei olnud mul aega, võib-olla oli nii ja naa jne... Mõnikord olen liiga kiiresti korvi andnud või üldse oodanud midagi muud ning minema jalutanud. Seekord on kaardid pöördunud. Enam pole võimalust mul "põgeneda".

Muidugi on siin mängus ka minu mingil määral pöörane, kuid ka mingil määral tagasihoidlik iseloom. Minusugusele INTJ-le on tutvumine mõnikord protsess, mida lihtsalt ei viitsi teha ja ei mõtlegi sellele. Raamatukokku õppima minnes või loengus istudes ei ole ma suurt tähelepanu pööranud seal viibivatele inimestele. Äkki keegi minusugune inimene on mind märganud, kuid pole julgenud tutvuma tulla? Nii on ehk läinud liigagi palju võimalusi käest uute suhete arendamiseks. Mine tea... Nii et tõesti, arvan, et minu eluteel on olnud lihtsalt vähe võimalusi ristumaks selle õigega.

Miks ma pole kaaslast leidnud seni siis ikkagi? Kardan, et siin tuleb jällegi mängu minu "tibilik" välimus, kuid iseloom, mis ei peaks määrama sellist välimust. Inimesed minuga tutvudes on arvanud minust üht koma teist, kuid kahjuks purunevad nii lootused ja suhted, kui selgub, et tegemist polegi pediküürijast beibega, kes kardab loomi, ämblikke, madusid, garaaže ja ei oska masinaid käsitleda. Ehk siis jah, mulle meeldivad kõik loomad. Ja näiteks veel meeldib autoga sõita ja mootorrattaga sõita (tahaks teha A-kat lube) ja uusi teadmisi hankida ja raamatuid lugeda. Tuum on siin selles, et pole olnud klappi siis inimestega, kes soovivad tibist kaaslast.

Aga millist meest ma otsin? Või kui sa kõhkled, kas sa oled minu jaoks see õige? Tean, et elus on öeldud mulle: "ma ei arvanudki, et sinusugune armas tüdruk võiks üldse minusugust meest vaadata". Siinkohal tahan ma öelda, et ei tasu karta, sest ma ei oska isegi oma maitset kirjeldada nii täpselt. Mulle võib ükskõik kes meeldima hakata. Eks mingisugused eelistused ole mul ikka. Muidugi näiteks see, et miks ma ei ole läinud armastust otsima kuskile välismaale ega kavatsegi seda teha, on see, et armastan oma rahvust! Eesti mehed on ikkagi maailma parimad (kes on eesti mees siis - kui oled siin sündinud, siis oledki, ükskõik mis keeles räägid)!

Noorukist saati olen ma unistanud, et leian endale kaaslase, kellega koos läheme piltlikult öeldes maailma lõppu. Või õigemini otsin ma endale kedagi, kellega koos individuaalselt täiustuda ning me toetame üksteist igati. Püüdlen unistuste suhte poole, kus elatakse harmoonias. Kuigi minu meelest on isegi tülitsemine harmoonia, kui seda juhtub oma teise poolega. Armastan tunnet, et mul on kaaslane, keda austada, kelle soove austada, keda tundma õppida, keda toetada ning ootan vastu sama.

Armastus tekib pikema perioodi jooksul, kuid kasvab välja kirest, austusest, armumisest. Tihtipeale võib selle õige inimese tunda ära talle otsa vaadates. Mind on näinud palju rohkemad inimesed võrreldes sellega paljusid mina olen näinud (läbi meedia, piltide, reklaamide, blogi). Seega ongi hea anda võimalus meestele, kes on tundnud sisimas miskit tunnet mind nähes.

Milline meeste välimus on minu jaoks oluline? Kui mõelda, milline maitse mul meeste osas on, siis kõige lihtsam on ehk kirjeldada seda nii, et mul on sõbrannadest erinev maitse. Mingil määral introvertsus või hoopis ekstravertsus, avastamishimu ning teadmishimu on kõik positiivsed omadused, mis on olulisemad välimusest, sest põhiline on omavaheline klapp. Aeg-ajalt on mulle meeldinud kui meestel on pikad juuksed, sest see on midagi loomuomast ja omapärast ning näitab julgust (julgus kasvatada juukseid). Kui rääkida täpsemalt välimuse kriteeriumitest, siis eelistan saledaid mehi. Ükskõik kas lihasmägi on või ei ole, kuid saledus on minu jaoks meeldiv. Mis on sale? See, kui pole ülekaalus rasvumise tõttu.

Lisaks hea huumor... kui saab teha selliseid veidraid nalju, nagu mul siin blogis, on see igati vahva.

Muidugi üks asi, mis mind häirib meeste puhul, on loomulikult kirjaoskamatus ja liigne harimatus. Ülikooliharidus ei ole tõepoolest nii oluline, kuid oluline on soov arendada enda silmaringi ja ennast.

Minuga saab lähemalt tutvuda minu blogi sirvides, pikemat videot näeb minust: tv3play.ee (link allpool) ja pikemat kirjeldust tv3.ee.

Video minust TV3 Play lehel!  vaadake kindlasti!

Treiler (minust lühemalt)

Pildid ja kirjeldus TV3 lehel

Ja julged, arukad, toredad noormehed! Kirjutage mulle helen@tv3.ee. See on meiliaadress, mille kaudu me tutvuda saame! Kui pelgad kirjutada, ära muretse, kardame koos edasi :)

Soovid minu kohta veel teada saada enne kirjutamist?
Instagram: heltzz
+ blogis on lühidalt mõnes kohas minust. Parimad postitused selle tarbeks:
naljakad asjad, mida on öeldud minu kohta (poolnaljaga jutuke),
miks ma pole õnnemaale jõudnud omadega (räägib ära minu suhete ajaloo!),
meestele mõeldud seekord (et vaadata, kas ulatud üle nö lati),
ekstravertne introvert (väheke siis mu iseloomust).
Kui postitustes on veidi liiga otsekohene toon, ei maksa ära ehmatada, mulle lihtsalt meeldib selline kirjutamisviis. :)

Edu!

PS! Facebooki pole mõtet kirjutada, sealt ka suunan teid: helen@tv3.ee.




reede, 22. juuli 2016

Paar mulle naturaalset/meeldivat asja, mis alles nüüd on moes või moes olnud

Ma olen mõnede asjade suhtes ilgelt selline perfektsionist. Vahel olen küll ebakindel, aga vahel on olnud asjad, mis mulle meeldivad ja ma maksku mis maksan, näen selline välja, nagu mulle meeldib. Ehk siis on olemas asju, mida mina täheldasin ja soovisin juba ammu, aga nüüd moodi läinud on. No see tookord ammu ma siis muidugi ei eputanud ka suurt nendega. Segane tekst sai, ma nüüd kirjutan parem mõistlikult.

Hajutatud kulmud. Olin teismelisena sõbranna juures peegli ees. Meikisime end ilusaks, nagu ikka noored tüdrukud tavaliselt ja vahin enda kulme. Ja ütlen sõbrannale: "ma ei saa aru, kust mu kulmud algavad, need on nii ebamäärase algusega." Mu sõbranna vastu, et jah, on küll, sellised, ei tea kust tulevad. Siis ma ilgelt häbenesin seda. Et noh lollid kulmud, mingi veidi hõredamad nina poolt. Kuju küll ilus, mulle meeldis, aga mingid üksikud karvad alguses. Siis oli moes ilge kulmude kitkumine ka, eks paljud mäletavad seda aega, kulmud pidi kriipsuks kakkuma. Kes igapäevaselt kulme kitkus, oli lahe. Kitkusin ise ka, aga mitte igapäevaselt ja üks hetk jõudsin järeldusele ja julgesin ka tunnistada, et mul on nii ilus kuju, et pole kitkuda vaja. Siiski need üksikud karvad ninajuurelt tõmbasin ma kõik ära ja ainult seepärast, et poleks ebamäärast algust, mida ma ikkagi täiega häbenesin. Eks mu näokuju oli siis teine ka tegelikult.
No ma mingi hetk ehk siis nüüd on moes sellised kulmud, kus rõhutatakse ebamäärast algust! Õnneks on moes ka põõsas kulmud või ükskõik millised. Väga hea! Ja üldse ma avastasin, et mulle meeldib endale see ebamäärane algus, nii et tore.
Kes mäletab, siis igasugu kulme oli vahepeal moes, näiteks tätoveeritud kulmud. Kuid need olid ikkagi kitsad ja määratud algusega. Nii et nüüd on tõepoolest kõige lahedam, et faded eyebrows, mis mulle on loomulik, on moes.
Jälgige kulme

Ogad. Alati on mulle meeldinud igast siuksed ehted, mis on massiivsed, erilised ja silmatorkavad. Ma nagu see linnuke, harakas või kes see neid läikivaid asju kuuldavasti armastabki. Siis üks aasta olid poes hunnikutes ogadega asju täis. Ahh... kus ma olin siis paradiisis.
Ogad kõik igal pool! See seal mu lemmiksõrmus!

Lillad juukseotsad ja imelikud juuksevärvid. Mingi hetk oli nii, kes värvis ebaloomulikku värvi juuksed, see oli vist naljanumber teiste jaoks. Nüüd julgevad kõik eksponeerida oma lemmikvärve kiharates, mis on väga äge.
Tavaline

Otsast teravad küüned. Mäletate aega, kui megapopp oli prantsuse maniküür? Äkki mäletate, et peale seda tuli ka aeg, kui popiks läksid need ilgelt pikad geelküüned, mis on otsast ahenevad. Enne kui üldse need geelküüned moes olid, viilisin ma mõned oma pikad küüned nalja pärast otsast selliseks teravaks. Kuigi see siin listis pole asi, mida ma igapäevaselt teeks, aga lihtsalt, ükskord julgesin küüned otsast teravaks viilida enne kui see moodi läks.
Pole küll otsast teravad, sest ma praegu ei leidnud ühtki sellist pilti, aga roller ja küünevärv on juhuslikult samad!


Ogad, küüned ja kuldsed, läikivad asjad. Ahjaa, maokujulised ja maoehted on mulle ka alati meeldinud

Musta värvi või tumedad huuled. See gootivärgindus meeldis mulle noorena täiega, aga ma ei tahtnud olla ikkagi see, või vist ei julgenud noh. Jaa, mäletan, ma oleks hea meelega kandnud musta värvi huuli, hunnikut kette ja ogasid ja musta värvi riideid ja tanksaapaid. Tuleb meelde jah, et ma seda seetõttu ei teinud, et sõbranna ütles ja teised ütlesid, et see kole. Nüüd õnneks võib niisamagi huuli igat värvi värvida.
Siin demonstreeritud nii tumedad huuled, ebaloomulikku värvi juuksed, ehted, kui ka tänapäevased kulmud


Üle põlve saapad, tanksaapad. Nagu juba räägitud ka, siis ka igast tanksaapad jne, mis mulle meeldivad, on moes rohkem olnud. Mida rohkem kette ja ogasid, seda parem. Üle põlve saabaste kohta niipalju, et varem pidid põlved külmetama, aga nüüd õnneks ei pea.
Mulle nii need saapad meeldisid. Kõlisesid kõndides hästi

Dubstep või elektrooniline muusika. Seda ma olen alati laavinud. Või noh, enne kui oli elektrooniline muusika hoopis ainult träna ja selline, siis ma suurt seda ei kuulanud. Ma ei teadnudki tollal, mis mu lemmikstiil oleks (kuigi rock oli lemmik vist jah). Kui dubstep ilmus, siis hakkasin seda fännama. Mõni aasta hiljem sai see dubstepi biiditükk nii menukaks, et igasse laulu pidi seda moe pärast lisama. Õnneks on nüüd stabiliseerunud nii, et ei panda hingetut dubstepi sisse. Asi selles, et laulul peab hing olema lihtsalt. Eestis tehakse hingetuid laule nii mõttetult palju, ainult moe järgi. Aga parimad dubstepi artistid: Koven, Zeds Dead.... no neid on veel palju. Tänapäeval on trap-muusika ka moes (thank god!), isegi raadiost tuleb vahel.

Armin vist, pole just dubstep, aga kena pilt

Kuldne värv. See on alati mu suur love olnud ka. Ma alati püüdsin leida poest kõiki kuldseid asju. Hakkasid need siis järjest kogunema. Nüüd mul on kuldsed ratsapüksid, kuldne käekott, kuldseid jalanõusid on mitu paari, kuldne jakk ja ee.... loodan, et on ikka veel kuldseid asju.

See kott läigib väga hästi!
Orjajalanõud. Need gladiaatorisandaalid on mulle alati meeldinud. Või vist alates hetkest, kui mingil mehel olid need jalas ja teine mees ütles, haha, mis kuradi orjajalanõud sul on. Siis hakkasin neid ise orjajalanõudeks nimetama. Noh, Vana-Kreeka või mis iganes orjadel ja üldse kõigil olid need. Mulle meeldib, et need toetavad jalga väga mitmest küljest.

Pöörake tähelepanu mu orjajalanõudele, mille ma Hiinast tellisin


Mis veel võiks tulla moodi:
(Sest muidu ei ole neid kuskilt hankida)
Õlgadest kaetud pluus. Nagu, mina olen valge inimene ja ma kõrben koguaeg ära. Aga leia sa poest mõni pluus, mis on õlgadest rohkem kaetud. Kõik on ainult mingid rindadest algavad ja heal juhul on õlgade peal paar nöörijuppi. Ma ei oska pilte otsida, sest tean riietest nii vähe. Õmbleks ise, kui mul õmblusmasin oleks.

Kuldsed huuled. Teismelisena käisin mööda poode ringi ja küsisin kuldset huulepulka, aga mind saadeti kuradile. No aga oleks juba aeg huuled täiesti kuldseks värvida, eksju.




neljapäev, 21. juuli 2016

Eesti keele murded ja aktsendid

Eesti keel on mu lemmikkeel, seda ma olen juba miljon korda pajatanud, nii et iga minuga seltskonnas viibinud inimene on pidanud kannatama minu eesti keele kiitlemist. Kuigi, jah, teen ise ka vb trükkides vigu või kõiki reegleid ei mäleta, aga see ei tähenda, et mulle ei meeldiks mu kaunist emakeelt uurida.



Lapsena mõtlesin, et eesti keel on kõige lihtsam keel maailmas. Kuidas küll keegi sellest aru ei peaks saama. Kirjutad nii nigu räägid ja kõik ja elu on hää. Äkki see on põhjus, miks ma sellest huvitatud olen.

Ma ise olen muidugi veidi Suure-Jaani päritolu, aga kogu meie pere rääkis täielikku eesti kirjakeelt, seda põhjaeesti murret. Ja elasin ka Tallinnas edasi, nii et ise olen omandanud täieliku Tallinna aktsendi ja murde, kui keegi siis mu kõnelemist jälgib. Minu meelest minu jaoks oli ka loogiline just seda murret kasutada, sest seda ju õpetatakse koolis.

Ütlesin, et uurin keelt, no ega ma mingi filoloog pole, aga näiteks olen avastanud mitmeid murdeid ja aktsente eesti keeles. Murrete osa oli koolis mu lemmik ka. Esimene huvitav sõna, mis mind intrigeeris oli "kuna". Mitte "kuna" nagu "sest" vaid kuna nagu "millal". Millal? Kuna? Ma ei ütle ju "sest sa sinna lähed?", seepärast kõlas esimest korda minu jaoks "kuna sa sinna lähed?" samamoodi nagu see algaks sõnaga sest. Ma ei saanud aru, miks on vaja kindla kirjakeelse küsisõna asemel kasutada sõna, millel on ka teistsugune tähendus. Aga selles osas on sõna "kuna" täiesti loogiline, et sõna "kunagi" on sellest tulnud naq mul tundub.

No koos kunaga avastasin ka sõna "koitsa". Koju tähendab see siis, aga see vist on släng?! Point on siin see, et avastasin, et kõik ei räägi nagu mina seal kuskil Tallinnas tallinlastega.

Varem olin ma koolis ainult õppinud, et on olemas ka sõnad "too" ja "naa" jne. Nii huvitav oli neid päriselus kuulda. Kui mina neid Tallinnas meelega kasutasin, et oma kõnekeelt rikastada, siis kas ei pannud neid keegi suurt tähele või naerdi, et "hahahah too, mis sõna! Mingi vanainimene oled vä.".

No ja siis läksin ma Tartule ligemale kunagi ja omg, mida kõike ma olen avastanud. Maainimesed räägivad nii huvitava aktsendiga! Nad nagu venitaks tervet lauset. Ma hiljuti jälle kuulsin: "tulime Põllllllllllllllllvast" (ilma palatalisatsioonita muidugi). Kuigi kõike nad nagu ei venita, sest ükskord ütles üks tollest kohast pärit inimene, "lähme sööma" teises vältes. Ma ütlen sõna "sööma" ikkagi nagu "söööma". Ma ei tea, kuidas see olema peaks? Minu meelest ikkagi kolmas välde, nii et kas see on siis ka aktsent? Siis täiega topivad maakad (ma ei mõtle midagi halba!!!!!!) igast neid "too" ja "tänna" sõnu asesõnadena. Tartus on neil "too" rohkem teemaks ja nende täielik lemmik "kuna". Ma meelega ütlen alati MILLAL mingite kunade asemel. Mäletan, kui ükskord rääkis mu Tartu sõber telefoniga ja ma ütlesin talle: "Küsi, millal nad tulevad." Inimene kuulas mind, noogutas ja siis ütles telefoni: "KUNA te tulete?". Wow olin ma selle peale. Et järelikult aju registreerib ära sõna tähenduse, aga unustab täpselt öeldu ja seda ühe sekundiga. Kuna ja millal kasutamine on esimene asi, mille alusel ma päritolu kohta saan järelduse teha.

Lisaks sõnakasutusele on aktsent järgmine põnev asi. Mul on kaks sõbrannat, kes on pärit Saaremaalt ja nad ei tee vahet neil kahel ö-l ja õ-l, Lihtsalt ütlevad neid kuidas jumal juhatab ja pigem ikka ö. See ka nii äge. Muidugi mind noorena narriti, kuna kasutasin õ asemel ö, nii et veab neil, kui neid nende aktsendi pärast ei kiusata.

Ja kui ma nüüd nii vaatan, siis on jällegi nii huvitav, kuidas samast Eestikesest on ühes otsas inimesed, kes üldse ei kasuta õ-tähte ja teises otsas need, kellel ongi kõik õ (kõnõlõma).

Okei, mainin ära, et ma siin ei ürita olla parem või lahedam või ägedam. Et see, et ma räägin kirjakeelt või olen Tallinnast, see pole midagi spetsiaalselt ägedat. Ega ma ei arvanudki, et keegi end solvatuna võib tunda, aga igaks juhuks mainin ära.

Nii, kuna ma võisin teha siin ka keelevigu või terminoloogiavigu või ükskõik mida valesti panna, siis võite mind parandada ning ka kaasa rääkida, milliseid huvitavaid aktsente ja sõnu te olete kuulnud ja millised kogemused veel on seoses eesti keele ja murretega. Ja kui on mingi huvitav netileht või raamat, mis räägib emakeelest ja murretest, võite ka soovitada.








pühapäev, 10. juuli 2016

Lihtne haldjameik

Mult on palutud varemgi meigiteemalisi postitusi teha. Ma soovisin neid videona teha, aga kahjuks mu enda telefon läheb enda meelest põlema ja nii ma eriti üle viie minuti filmida saa. Seega tegin piltidega.

Lõpptulemus


See meik meeldib mulle endale, sest on piisavalt tagasihoidlik ja samas kena. Toob esile kulmud ja silmad ning sobib üsna igasugu soenguga. Lisaks kasutatakse siin erksaid värve, mitte pruune ja tavalisi.

Algus

Alguses olen ma meigita, noh tavaline selline. Juuksed panin ma eest ära, õhukeste juuste probleem on see, et nad kukuvad igale poole, sest nende vahel on vähem hõõrdejõudu, mis neid ühes kohas kõiki hoiaks.

Põhjaks lisan ma Manhattani BB-kreemi. Ega vahet suurt pole, mida panna. Lisaks võib alla panna oma muid asju, õlisid ja kreeme vms, mis hoiavad näonahka pikema aja jooksul rasuvabana. Silmakoobastesse võib soovi korral puuderkreemi panna, aga seekord pole see nii oluline.

Kõigepealt alustan ma silmadest. Mul on Bys lauvärvikomplekt, sädelevate värvidega ning kuna tegemist on lihtsa meigiga, panengi ma laule vaid lillat sealt. Aga no ma võiks ka muu erksa värvi valida, lilla seekord siis, et sobib juustega.

Mul on üks hea nipp, mida mulle meeldib kasutada, kuna mu alumised ripsmed on kasvupeetusega. Ma terve alumise lau ripsmete kasvukohast teen pisikesi täpikesi täis. Need täpid muudavad visuaalselt ripsmed pikemaks ja paksemaks.

Ripsmed tuleb koolutada! Mul on tavaline manuaalne suht hea koolutaja. Enne koolutan, siis panen valget möksi (Eveline SOS Lash Booster), mis pidavat ripsmekasvu soodustama. Teen seda seetõttu, et mitu kihti värvi teeb ripsmed paksemaks ja pikemaks, mida selle meigi puhul vaja on. Kui üle pingutada, tulevad ämblikujalad, aga need on ka päris kenad. Kui veel rohkem üle pingutada, võivad ripsmed kokku kleepuda, seepärast tuleb vaadata, et ka ripsmetippe värvitaks, mitte ainult juureosa!

Siis lisan oma lemmikut ripsmedušši Borjois Volume 1 seconde. Tegelt mu lemmik on ka Maybelline Cateyes, aga see polnud poes soodukaga. Dušš peab olema selline, mis piisavalt värvi ka välja annab. Mõnega määri miljon korda ja karv ainult natuke tumeneb. Siin on mõte ikka selles, et karvad paksuks läheks. Ripsmete värvimisel on mul mitu head nippi, mida ma ilma videota näidata ei saa. Aga põhimõtteliselt on see nii, et mitu kihti ja ripsmedušiharjaga ülespoole liikudes tuleb vibreerida (käega). Alumisi ripsmeid on meeletult raske värvida, kui neid suurt ei ole, seepärast ma olengi ripsmeduši valikutes üsna kriitiline ja Maybelline cateyes mascara tegi selle töö kõige paremini ära.

Pildil siis on näha need täpikesed, mille ma alla tegin. Ning näha ka, et dušikiht on piisavalt paks.



Edasi võtan ma kulmud ette. Mul on selleks Artdeco Eye brow color pen 6. See nagu mingi lainer. Ma teengi joone kulmu ülemisse otsa, ehk siis piiritlen ära kuhumaani kulmuvärv tuleb. Mul on täiega ilus kulmukuju, aga no see on üsna varjatud, sest mu karvade värv on läbipaistev vabal ajal. Seepärast tulebki kulmukuju rõhutada. Sel pildil siis demonstreerin ma kuidas kulmukaare kuju esile toon esmase joonega.




Siis võtan ma oma lemmiku kulmupliiatsi Artistry Brow define. Seda ei saa kuskilt peale MyLooki ja sealgi on kõige nõmedam värv ainult. Ma muidu värviks kulmud tumedamaks, sest see on ilusam, aga noh, pole miskit teha, pean heledatega leppima. Igatahes teen alumise joone ka nii et ülemise ja alumise joone vahele jääb siis tühimik. Selle värvin ära ja edasi hakkan tegema hajutatud kulme, mis on ka mulle loomulik. Et pm tulevadki päris loomulikud kulmud siit.
Siin koledal pildil pöörake tähelepanu ülemisele ja alumisele joonele, millega ma kulmud piiritlesin kõigepealt.


Hajutatud kulmud

Kuidas ma hajutatud kulme teen, on nii, et sellel Artistry pliiatsil on teises otsas hari. Värvin kulmud ära ja siis selle harjaga nühin osa värvi laiali nagu algkoolis joonistusõpetuses. Ükskõik millega siis, kas vatipulgaga või svammiga tõmban maha värvi sealt, kuhu ma seda ei taha, ehk siis ninajuurelt ja kulmude ülalt/alt.


Sorry mu poseerimispoosi pärast, aga siin on hea pilt, kus on nüüd näha, et kulmud on hajutatud ja toodud välja nende loomulik kuju. Värvingi umbes kulmud niikaugele kui kaugele mul karvad kasvavad seal.

Ok, kulmud valmis, siis teen ma terve näo. Miks ma seda varem ei teinud, on seetõttu, et mul pole vaja silmakoopaid värvida seekord ning laialiläinud kulmuvärvi saab ka siis ära tõmmata puuderkreemi pannes. Mul on Rimmel Stay Matte puuderkreem, kaks tooni mul - fair ivory ja ivory. Ma panin ivoryt. Pm hästi hele toon on see, nagu mu nahkki. Kui ma pole päikese käes olnud, kasutan veel heledamat. Ja siis lõpuks puuder peale, tolmpuuder või mis iganes see on. See hoiab nägu rasuvabana.


Puuderdatud nägu


No mu telefonil on mingi matistaja kaameral peal, aga pole hullu, põhimõte on ikka näha.

Siis värvin huuled. Mul on selleks Isadora Crystal gloss stick twinkling pink. Nüüd ma näitangi selle meigi mitut varianti.

Kõigepealt üks uus variant on see, et ma tegin lainerijooned ülalaugudele, sellised kitsamapoolsed. Nii et järgnevad pildid sisaldavad ka seda elementi.

Esimene pilt siis, kus on huuled roosaga värvitud.




Kuna see on selline haldastiil või mis iganes, siis kasutasin ma vedelat huulepulka või mis iganes see on. Hiinast tellisin ühe lilla tooni, mis on üliäge. No selle pealepanemine on täpsustnõudev. Nii et mul on selline nipp, et praegu näiteks oli mul teine värv all ja siis see näitab mulle kontuuri ette ja lisaks on huuled ka niisutatud ja värvikandmine on etteaimatavam, et ei jää liiga tume vms. Või siis ükskord kasutasin nippi, et huulepliiatsiga tegin kontuuri ette. Aga ma igakord panen enne alla mingit huulepalsamit. Mu lemmikhuulepalsam on Nivea Pearly Shine! See on toode, millele ma olen aastaid truuks jäänud!

Järgneval pildil on näha siis see lilla värk huultel.






Nii et neid asju kasutasin

Vot nii, selline lihtne meik siis, kus saab kasutada erksaid värve ja pole palju vaja.

neljapäev, 7. juuli 2016

Gold digger pranks ehk kuidas saada naisi hoopis ilma rahata

Kindlasti on paljud näinud videoid sellest, kuidas mees võtab räige kullakaevajast naise vahele. Et siis see video tõestab, et naine ei tahtnud meest, vaid mehe raha. Nii, ka mina olen näinud mõnda sellist videot.

Mäletan, kui kõige esimest korda videot nägin sellel teemal, mida keegi jagas facebookis. Mu kõige esimene mõte oli: huvitav mitu korda need mehed proovisid, enne kui leidsid naise, kes õnge läheb? See tundus minu jaoks kõige reaalsem stsenaarium. Et tänaval mehed sebivad naisi, üks naine ütleb üht, teine teist, üks on nõus kohtingutele kohe minema, teine mitte. Kes nõus on kohe minema kohtingule, eks sellest naisest siis edasi videot ei saa. Kes ei ole kohe nõus ja ajab juttu, et tal on boyfriend, siis sellise naisega saab edasi mängida. Näitad oma autot/raha/lennukit ja loodad, et nüüd ta ütleb OMG RAHA MA TULEN! Või siis naine on mingi okei ja läheb oma teed, sest mis tal teise inimese asjadest. Mina sain aru, et videotegijad leiavad siis kellegi, kes käitub täpselt loodetava stsenaariumi järgi, et saaks teha video sellest, et naised on gold diggerid. Muidugi on palju musta materjali ja valesti minemisi ning väljalõikamisi ja lausete kokkupanemisi oma soovitud suunas. Lisaks kindlasti on ka näideldud videoid. Kuid üks asi on video tegemine ja loodetud inimeste loomine, teine asi on see, mis mulje jääb vaatajale. Ja selliste videote puhul jääb vaatajale mulje, et naised on fucking madudest kullakaevajad.

Nagu näha, siis inimesi on tõepoolest erinevaid ja ka naisi on erinevaid. Kullakaevajad naised tundusid kunagi minu jaoks nagu mingi naljakas väljamõeldis, umbes nagu ükssarvikud või midagi sellist, sest ma polnud ise selliseid kohanud. Mäletan, kui olin vist 17-18, siis mingi nõme tüüp (täpselt sellist tüüpi mees, kes ise ajabki neid kullakaevajaid taga või ise tekitab kullakaevajaid ja pärast vingub, et naised on ühesugused) ütles, et "ma saan endale viiese bemmi varsti. Sõidan siis maale ja omg kõik maatüdrukud jooksevad mulle siis järgi!". Mäletan, et ma mõtlesin selle peale, et huvitav, miks keegi peaks mingi auto pärast seda tobedat meest nüüd tahtma hakkama. Pealegi auto on auto, mis vahet sel on. Pidasin tema öeldut täiega tobedaks ja tegin veel suure suuga nalja ka selle üle, et ta arvab nii valesti. Ilmselgelt lihtsalt auto pärast ta vist naisi ei saanud, aga see selleks.

Nüüd tagantjärgi olen hakanud mõtlema sellele teemale veel ja isegi olen kohanud kullakaevajaid. Muidugi oma põlvkonnast mitte, aga veits vanemast põlvkonnast. Need inimesed on nii meeletult läbinähtavad, et ma ei ole isegi aru saanud, miks mehed neid tahavad. Aga kuna ma olen natuke õppinud, siis tean seda lahti seletada.
Esiteks reklaamid rõhuvad tihti väitele: "oled rikas mees, saad noori ilusaid seksikaid naisi". No kes meist poleks näinud pilti uhkest autost ja kaunist naisest selle kõrval?
Teiseks reklaamidetegijad on targad jah. Aga teiseks, evolutsiooniliselt on teada, et naised ja üldse emased loomad eelistavad isast, kes suudab tagada ellujäämise. Noh, teame ka, et mehed eelistavad ilusaid naisi. See on lihtsalt inim- või loomaloomus. Muidugi see ei väljendu nii selgelt, sest varieerub ju ilumeel ja varieerub ka tundmus ellujäämise tagamisest. Ka rahatu mees oma hooliva iseloomuga suudab tagada ellujäämise. Ka mõne jaoks kole pikk naine on teise jaoks kaunis. Üht selget ei ole.
Kolmandaks, tulles nüüd nende videote juurde ja miks ma mainisin loomaloomust, ongi see, et need videod vajutavad naises väga kindlaid punkte, mis suudaksid selle loomuse välja tuua, AGA siin ei kasutata ainult rõhumist rahale. Mehed, kes neid videoid on teinud, on kavalad ning teavad ka häid nippe naisele lähenemise osas. Kui niisama raha pakkuda, see ilmselgelt ei mõju. Kuid kui õigesti vestelda, läheneda ja nö õigeid nuppe vajutada (kehakeel, hääletoon, suhtlusmaneer, mulje, usalduse tekitamine, once-in-a-lifetime tunde tekitamine naises), võid lõpuks jah raha pakkuda, mis võetakse vastu juba hoopiski seetõttu, et mees on meeldiv. Ehk siis: video püüab näidata nagu naine läheks mehega kaasa ainult raha tõttu. Tegelikult naine läheb mehega kaasa, sest mees on näidanud end meheliku mehena.
Ehk videotes manipuleeritakse ja kasutatakse osavalt psühholoogilisi nippe. Kuid muidugi on ka mõned naised kullakaevajad ja ka muidugi on naisi, kes ei lähe selle õnge.

Ütlen ka seda, et mina mõtlen nagu naine ja ma ei oska mõelda eriti hästi nagu mees. Mehed ütlevad tihti, et "naine on loll, et usub meeste valesid, mis naist ainult voodisse meelitavad jne", aga kui ma mõtlen teistmoodi, ma ei ole loll, näen lihtsalt enda perspektiivist asja. Kui mina ütleks kellelegi "sa oled jumalik ja ma tahan sinuga elu lõpuni olla", siis ma nii ka mõtlen, mitte ei mõtle nagu mõned mehed "loodan, et sa seda paska usud, sest tahan ainult seksi". Jällegi, mitte kõik mehed pole sellised, tahtsin lihtsalt seletada lühidalt, miks naised langevad selliste meeste lõksu tahes-tahtmata.

Võite vaadata selle video ära ja siis hakkan ma seda kommenteerima, milliseid olulisi nippe see mees kasutab naise võrgutamiseks ja miks need mõjuvad. Võtan aluseks selle, et naine pole näitleja.




Okei, kõige alguseks juba see mees näeb päris kena välja. Riided seljas, treenitud jne. Ma ei tea, kas ta täpselt minu maitse on, aga kui minuga selline rääkima hakkaks, tunneks ma huvi küll. Teiseks ta läheneb naisele väga julgelt. Ta ei mökuta ja kökuta kuskil või värise, vaid tuleb ja räägib. Naine muidugi esimestel hetkedel suurt ei reageeri, aga naise jaoks on nii või vähemalt mina naisena mõtleks nii, et tohoh, minus peab ikka midagi huvitavat olema, et ta minuga suhtleb. Et järelikult võime rääkida. Oleneb situatsioonist. Tavaliselt ongi mõistlikum ise passiivne olla, et näha, kas see on mingi lambine paar sõna või on inimene rohkem minust huvitatud, sest endal on enamasti alguses ükskõik. Arvamus tekib pika peale. Siin ka see, et kuna naine blokib alguses palju, aga mees ei jäta ikkagi järgi, saadab see naisele signaali, et mees on tõepoolest väga huvitatud.
Siis hakkas see mees boyfriend teksi rääkima, või noh, naine mainis, et tal poisiga plaanid. Siin näitas mees kohe välja, et ta on huvitatud vaid naisest kui seksuaalsest olendist, mitte kui sõbrast, sest kui selgus, et naisel on boyfriend, näitles mees, et oh god, ma siis jätan su rahule jne. Naine sai selge signaali, et ta pakub mehele huvi naisena. Teine hea asi, mida see mees tegi peale näilist lahkumist peale konkurentsi teadasaamist oli see, et ta tuli tagasi ja palus naise instagrami. See on sõbralik žest ning näitab naisele, et mees peab teda ikkagi ägedaks ning toredaks. No vähemalt mulle tunduks küll, et mehel on ikka tõsisem huvi. Et õnneks ei küsi feisbuuki, mis oleks liiga privaatne, aga instas võib mu elu jälgida küll, et see on äge.
Siis tuleb koht, kus näitlejad tulevad ütlevad, et lennuk läheb lendu ja mees näitleb, et tal hakkas kiire. Minu meelest naine üllatus eriti kõvasti, et sul on lennuk?!?!?!?! Ma ei tea, kas ma nii üllatunud oleks, aga üllatav minu jaoks selles situatsioonis on see, et nii noorel mehel on lennuk. See tekitab täiega huvi, et millega ta tegeleb. See olen vist mina, aga ma tean, et raha peale sellel hetkel ma küll ei mõtleks. Ma ei tea, mida mehed arvavad, et gold digger mõtleb. Et vist on paksu vana koleda mehega raha pärast koos? See pole ju siis naise raha ikka? No ma ei tea seda asja, aga siin videos on minu jaoks selline situatsioon (kui ma oleks selle naise asemel): ilus mees, on minust huvitatud, tahab minuga väga suhelda, tegeleb millegi väga põnevaga, on eriline, sest tal ka lennuk ja tegeleb äriga. Ehk siis palju tuletatud fakte juba teada tema kohta, mis annavad soovi edasi suhelda küll. Aga suhelda mitte selles mõttes, et mees kunagi endale saada vms. Ma mõtleks pigem, et huvitav INIMENE on see ning tahaks suhelda. See, et ma talle naisena meeldin... no mul on veel aega ehk otsustada, kas tema mulle mehena meeldiks. Mina mõtleks sel hetkel nii, arvan, et ka teised naised.
Siis mees kutsub naist kaasa. Väga hästi on näha naise kõhklev kehakeel ning selgesti on näha mehe julgustav kehakeel. Lisaks ütleb mees väga hea lause: "et tule kae lennuk üle ja siis saad otsustada edasi, mida teha tahad". Kui ma seda videot esimest korda vaatasin, tundus see mees mulle juba meeleheitlik, et ta niiiii väga püüab seda naist lennukisse kaasa saada. Arvatavasti ongi, sest ega igatüht kaasa ei saaks, kuid ta on juba sellega arvestanud ning kasutab hästimõjuvaid väljendeid. Lisaks on siin ka see psühholoogiline nipp, et ta koguaeg tegutseb, ehk ta siin koguaeg räägib, et ei anna palju sõna naisele ning on ka domineeriv. Lisaks ta ütleb veel julgustavalt, et kui sulle lennuk ei meeldi, tuled tagasi ja pole hullu midagi. Mina naise asemel tunneks, et olgu, ohtu vist pole, mees huvitatud, annab julgustust otsustamaks, kas kaeda lennukit või ei. Igatahes siin on mees piisavalt julgustav ja piisavalt vabadust andev, mis on väga hea meeldiv naise jaoks ning hajutab ka hirmu tundmatu ees.
Okei, autos räägivad nad mingit mõttetut juttu rahast, millest on hästi aru saada, et mees püüab vaatajatele näidata, nagu naine tahaks raha või hullult püüab naist meelitada ise rahaga. No tegelt ju keegi oma rahajutte ei räägi võõra inimeses ees. Siin ma naise asemel lihtsalt oleks, vb kuuleks seda juttu, vb aju ei registreeriks seda, sest mind tavaliselt üldse ei huvita võõrad jutud (kui just minust ei räägita), et siis ma ei tea, mis see konkreetne naine mõtles küll.
Igatahes nüüd siin videos näha on, et on keritud ja lõigatud, ehk siis naine juba teab seda meest piisavalt tegelikult, mees pole teda ära tapnud ega midagi jne. Ma ei tea, mida nad veel rääkida võisid ja kui pikalt koos olid veel.
Igatahes siis on koht, kus naine helistab enda poisssõbrale. Ma arvan, et see on ameeriklaste värk või midagi, et ta niiviisi valetama kukkus. Olen näinud, et sellised small-talk inimesed kasutavad sotsiaalseid valesid väga sageli. Et seda ma kommenteerida ei oska, miks ta valetas, aga ma püüan. Arvatavasti kui ta oleks ausalt öelnud, et läheb mingi poolvõõra inimesega lendama, oleks poiss olnud solvunud, sest tundub mulle nagu see suhe oleks veel väga värske. Et on sellised kohtingud ning üksteisele ei julgeta veel kohe oma tõelist palet näidata, et äkki rikub midagi ära ja suhe ei lähe käima. Lisaks ma ise arvan, et tüdruk oleks hiljem rääkinud, mis ta tegelt tegi, aga esimese hooga aju soovitas valetada. Kuigi seda ma tõesti ei tea, vb oleks ta ka valetanud, tundub selline inimene, et võib sageli valetada. Lihtsalt ma ise oleks (kui ka oleks ma valetanud), hiljem välja rääkinud tõe. Igatahes siis see valetamise koht tundub minu jaoks veidi kahtlane ja arusaamatu. Lisaks ka see, et miks tüdruk ei saatnud sõnumit või mida iganes. Aga edasi selgub, miks see kõne nii järsku tuli.
See kuidas tüdruk räägib nüüd peale kõnet selle "võõra" mehega, näitab, et nad on tegelikult päris hästi tuttavaks juba saanud. Tüdruk näitas enda haavatavat poolt (valetas ning rääkis mis kõne ta poisile tegi), nii et tundub, et arvatvasti kaamerate taga nad varem arutasid selle mehega, mida poisssõbrale rääkida. Mulle tundub, nagu mees oleks enam-vähem välja pakkunud, milline kõne tüdrukul teha tuleb. Kuigi kõne tegi tüdruk, siis kindlasti pakkus mees välja, et kõne võiks teha lennukis (kaamerate olemasolu, lennukiinterjööri filmimine, hea stseen). Sest miks muidu mees küsis, mida naine telefonis rääkis ja mida poisssõber vastas. Arvatavasti võis tüdruk küsida enne kaamerate taga mehe käest, mida oma poisssõbrale rääkida, kui kaasa tulla. See oleks jällegi see, mida mina teeks, kui mulle tekib järsku mingi ühekordne vägev eluvõimalus, aga mul on mingi muu plaan ees, mis tuleks katkestada.
Üldiselt keda peaks huvitama kellegi teise võõra inimese öeldud asi ehk siis miks huvitab meest, mida tüdruk oma poisssõbrale rääkis. Et kui ma selle mehe asemel ei oleks naisega varem rääkinud kõnest poisssõbrale, siis ei küsiks ma ka midagi. Ma lihtsalt näeks, et ahah, tuleb minuga lendama kaasa, jee, järelikult katkestas enda plaanid. Aga kui ma oleks varem temaga kõnest rääkinud, siis ma passikski kõne ajal niimoodi juures ja küsiks pärast, et nohnoh, mis ta ütles ja mis saab ja kas sa ikka saad tulla? Tundub, et see kõne on meelega niimoodi videosse toodud, aga muud detailid selle kohta on meelega välja jäetud. Eks see kõne vast ole ka põhjus, miks arvatakse, et video võib olla näitlejatega ja see naine ka näitleb. Kui video on päris, siis tõesti tundub olevat ainus võimalus, et mees on veidi psühholoogiat kasutanud enne naisega rääkimiseks, mida videos pole. Öelnud nt: "lennukis helistad poisile, et ära veel helista, ja ütled nt nii ja naa".
Tüdruk on ka hullult õnnelik, et lennata saab, sest noh lennukid on lahedad jne. Et siin on juba selgelt näha, et kui ta kaasa tuli, siis ikka seetõttu, et iga päev ei kuku ju sülle võimalust lennukiga lennata ja kohtuda lahedate inimestega jne. Et siin on video läinud küll juba veidi teistsuguseks, pole täitsa tegemist enam gold digger prank videoga. Lisaks ei näita siin miski, et naine sooviks selle mehega abielluda raha pärast, vaid ta naudib süllekukkunud võimalust lennukiga lennata. See oli ka mehe poolt õige tegu, et naistele meeldivad sellised huvitavad asjad ja üllatused jne, nii et "kohting" lennukis ongi selline huvitav, kui vaadata siis niipidi. Pealegi sõna "lennuk" on ka piisavalt erutav, võib panna adrenaliini käima. Seda on tõestatud, et adrenaliinilaksus inimene armub kergemini lähedamal olevasse vastassugupoole inimesesse. Nii et ka see on siin video mehel üks väga kaval nipp.
No ja lõpus tegi mees kavala tõuke, et naine lennukist välja ajada, aga siin tekib mul küsimus, et kuidas niii vastikult keegi käituda suudab? Iga kord kui ma seda vaatan, tunnen ma seda valu, mida see naine tunda võis. Õnneks mitte vist väga tugevalt ma ei tunne, aga no teate ju küll seda kibedat pettumusepauku, mis südame alt läbi lööb. Isegi kui ma tunnen seda videot vaadates, siis ma ei tea kui ebameeldiv võis sellel naisel olla. Loodan, et teate seda tunnet, no mul igatahes oleks nii sellises olukorras. Siuke oh god ja tekib nii rõve tunne. Et hullult lahe värk ja järsku olen mina süüdi?! Ja siis veel süüdistatakse mind, et ma võõras ja tõmmaku uttu jne. Oeh, kui rõve rõve. Kardan, et sellel naisel võis väga valus olla. Teenis ta selle ära või mitte, aga see on valus. Ehk siis: ootad midagi nii väga ja järjest puhutakse su huvi üles jne ja siis järsku PAUK ja mine perse! Eriti karm on see seetõttu, et naisel polnud alguses huvi. Ütlen ära, et pettumus pole mitte raha pärast (mis jällegi tõestab, et siin pole otsene gold digger värk mängus), vaid seepärast, et kogemus jäi saamata ning usaldust murti jne.
Noh ja siis igavad klipid mingist lennukist on lõpus veel, mida ma vist pole viitsinud vaadata.

Nii, toon nüüd lühidalt jälle välja, mis mees tegi naise sebimiseks:
enesekindlus, suur soov suhelda, kaasameelitamine, taganemisvõimaluse pakkumine, sõbrustamine, huvi näitamine, järjepidevus sebimises.
Ja nüüd saab mõelda, kas see oleks töötanud ilma nende psühholoogiliste faktoriteta? Umbes, oleks mingi mees läinud naise juurde ja öelnud: "tule kohe mu lennukisse!". Kas siis naine läheks ja oleks jet digger? Või siis mees kuskilt kaugelt lehvitanud, et "mul on lennuk". Ilmselgelt poleks see nii mõjunud ja soovitud gold digger efekt poleks välja tulnud. Ma tõepoolest imestan, miks mõned inimesed seda näha ei suuda. Aga noh selles mõttes on kavalalt käitutud video, õigesti kokku pandud klipid ja huvitav idee. Aga siiski lõpp mulle ei meeldinud, sest oleks saanud ka viisakamalt teise inimese niimoodi perse saata.

Nii aga lähme nüüd edasi sellega, et mida ma esimest korda gold digger videot vaadates mõtlesin. Õnneks üks mees on isegi avaldanud video selle kohta.

Siin on näha, et naised olid ka mehest niisama huvitatud/mitte huvitatud. Päris julge mees, et ta oma feile julgeb avalikustada niimoodi. Ma arvan, et paljudel meestel oleks mark öelda, et "naine ei tahtnud mind isegi siis, kui talle raha pakkusin".

Ma pole eriti palju neid gold digger videoid näinud, aga üks, mida ma olen veel näinud on selline, et naine ootab bussi peatuses ja siis tuleb nö koleda autoga mees ja kutsub teda peale ja naine ei lähe. Siis tuleb ilusa autoga mees ja kutsub teada peale ja naine läheb ja siis öeldakse naisele halvasti. Sellises videos oleks minu mõte naise asemel, et "juba teine auto, kuhu peale mind tahetakse, ju siis ma pean minema", mitte, et omg, tal ilus auto, ma lähen. Aga see olen jällegi mina.

Arvan, et sellised psühholoogilised värgid töötavad ka teistpidi siis, naistelt meestele. Aga mis ma öelda tahan, on see, et nende alusel ei saa kõiki inimesi üldistada ning me ei tea mitte ühegi inimese taustalugu, et miks ta videos need otsused langetas. Ja kuna see on video, siis ei tea, mis jäi näitamata või näidati või mis on lavastatud jne.

Nii ja sellest esimesest videost saab õppida, et muud mehelikud omadused on ka piisavalt head naise saamiseks. Ei pea lennukiga meelitama, võib midagi muud ka välja pakkuda, aga üldiselt, kui naine nii palju blokib, nagu ta alguses, siis enamus mehi annab alla. Aga nagu näha, võib iga naise mees ikkagi ära sebida.

Kindlasti see on teema, et paljud inimesed ei nõustu minuga ja tahavad väita, et suur osa naisi on ikkagi kullakaevajad. Kui nii tahad mõelda, siis mõtle, mida sa tunned sellist lauset väites. Kas tunnet, et nii on kindlalt ja seda on vaja tõestada ning oma arvamust sa ei muuda, või tunned, et hmm.. loodetavasti nii ikka pole ja on ka häid naisi. Et esimene tunne ilmselgelt viitab siin sellele, et tahad tunda end paremana kui naised, aga siis tasubki mõelda, et miks seda on vaja ja mis enda sees on puudu. Et siin pole enam asi naistes, vaid inimeses endas. See juba vähe teine teema.

Igatahes jah, on väga palju erinevaid inimesi olemas.



kolmapäev, 6. juuli 2016

Intuitsioonihetked

Hakkasin mõtlema, kas on olemas "väine jõud", "intuitsioon" või mingi nõiavärk. Põhiliselt kutsutakse seda siis kuuendaks meeleks, aga ma ei tea, kas ma saan seda ise niimoodi käsitleda, sest bioloogina tean ma, et meeli on nagunii rohkem kui viis-kuus-seitse jne (mittetraditsioonilisi meeli on hulga). Kas kõik on puhta materiaalne või on me maailmas midagi saladuslikku ja üleloomulikku? Okei, ma ei hakanud mõtlema, koguaeg olen sellele mõelnud. Sellega seoses paneks mõned oma kogemused kirja ära. Ma varemgi olen sensitiividest kirjutanud, oma prohvetlikest unenägudest ja mis see siis ää ole oma kogemused kirja panna mõnest situatsioonist.



Muidugi ma saan aru inimestest, kes on üdini materiaalsed. Sest kui omal pole taolisi kogemusi, tunduvad need uskumatud ja väljamõeldised. Nagu mullegi vahel. Juhtus midagi, mida oskad vaid üleloomulike jõududega seletada ning pärast ei usu enam ise ka, et nii oli.

Ühed kõige tüüpilisemad kuuenda meele juhtumid on olnud mul seoses kellegagi kokkusaamisega.
Näiteks ükskord leppisime sõbraga kokku, et lähme kohvikusse koos sööma. Mina tulen oma kodust ja tema oma kodust ja nii ongi.
Kõndisin siis kohvikusse ja näen, et sõpra veel kohal pole. Mis seal ikka, ma ei viitsinud kuskile istuda, sest nagunii tellimine oli letist ja arvatavasti lähme õue istuma, sest kaunis suvi oli. Nii ma siis nõjatusin seina/diivani vms vastu ja olin täpselt seljaga ukse poole mingi kolm meetrit uksest. Uks koguaeg käis, sest teenindajad lippasid sisse ja välja ning kliendid. Nii ma siis hakkasin telos passima nagu ikka aega kõige parem surnuks lüüa on. Järsku tekkis selline asi, et ma TUNDSIN, et tuleb sisse mu sõber ja ma TUNDSIN, et ta kohe ehmatab mind. Mis siis sai? Täpselt nii juhtuski, ta ehmatas mind selja tagant. Ma ei teinud teist nägugi ega viitsinud suurt liigutadagi end, sest teadsin kõike nagunii ette. Ta oli päris üllatunud, miks ma nii süvenenud asendist üldse ei ehmunud. Ma ütlesin, et kle, ma ei tea kuidas, aga ma tundsin, et sa tuled ja ehmatad mind.
Huvitav, eks. Ma ei näinud kuskilt peegeldusest või mitte kuskilt, et ta tulla võib, aga ma lihtsalt teadsin seda. Nagu lambist.

Teine säärane juhtum oli mul ka samamoodi. Pidin kokku saama ühe inimesega, keda ma polnud kohanud varem. Suhelnud olime. Nii ma siis andsin talle teada, kus ma olen ja ootan ja istusin siis pargis pingi peal otse raja kõrval. Rajalt käisid igast inimesed nagu ikka ja ma võtsin ette oma raamatu ja hakkasin lugema. Lugesin siis rõõmsalt, kuni tundsin, et paremalt perifeeriast tuleb see inimene. Lõin kohe raamatu kinni ja kotti. Mõni hetk hiljem ta tuligi minu juurde ja noh ilmselgelt oligi tema. Naljakas on siin jälle see, et ma ei näinud otseselt inimesi, kes jalutasid paremalt mööda, ma olin ninapidi raamatus. Ma võisin seda inimest näha silmanurgast, aga ma ei oleks saanud teada, et just see inimene on seal tema.

Võin tuua siia kolmanda juhtumi ka, mis mul hetkel meeles on. See juhtus siis, kui lõpetasin üheksandat klassi. Pidin ootama inimest, kes mulle kleidi õmbleks Abakhanis. Olin siis seal ilgelt oodanud juba ja koguaeg tuli inimesi sisse. Ma ei teadnud milline ta välja näeb, aga üks hetk kui üks inimene tuli sisse, ma teadsin, et see on tema. Lihtsalt teadsin.

Neid juhtumeid on veelgi, aga praegu tõin need, mis meeles olid. Ma olen nendest kogemustest õppinud, et kui kellegagi kohtuda, ei maksa muretseda, kuidas sa selle inimese ära tunned. Lihtsalt tunned. Üks asi on ka see, et kuna ma olen märganud, et kõik ei suuda saada aru sellest, et "lihtsalt tead", siis ma olen öelnud teistele, kes nt on kurtnud, et ohhh lähevad kuskile ja kuidas nad küll teavad, kellega nad kokku saavad jne, et ää muretse, mõlemad vahite seal koos lolli näoga ja siis selle järgi saad aru. Muidugi ei vahi keegi vist otseselt lolli näoga, aga see on piisavalt hea seletus, mis paneb inimesed end kindlalt tundma. Mul ühe kunagise sõbraga oli nii, kui ta küsis mult, kuidas ta rongijaamas rahva seas peaks ära tundma selle, kelle juurde tema minema peab. Ütlesingi, et ära muretse, mõlemad vaatate seal lolli näoga ringi ja siis saate aru. Pärast ütles, et kle, sul oli õigus, tundsimegi kohe niimoodi üksteist ära.

Üks kohtumistele sarnane juhtum on mul veel. Kõik vast teavad seda mängu maffia, kus umbes kümnelises seltskonnas jaotatakse ära tegelased igale isikule ja üks on siis see, kes "tapab" teisi. Ehk siis kõik hoiavad silmad kinni ja üks vaikselt näitab mängujuhile/timukale, kelle ta maha lööb. Mängisime muidugi seda mängu minu sünnipäeval, kui ma varateismeline olin, mingi 11 või miskit. Ühes mänguosas istus mu kõrval tolleaegne parim sõbranna ning pinginaaber ja kui timukas ütles, et "maffia ärkab üles", siis reaalselt ma tundsin, kuidas ta läks äksi täis ja kellegi mängus maha lõi. Muidugi ei teinud ta absoluutselt häält ja liigutas minimaalselt, sest muidu ju reedaks end. Nii, siis tuli mängu see osa, kus kõik pidid seletama, mida nad arvavad, kes on mõrvar. Ma muidugi täiesti teadsin, ma ei hakanud mingit bluffi välja mõtlema seekord ja ütlesin, et mu sõbranna kindlalt, sest tundsin, kuidas ta tappis ära tolle. Keegi ei uskunud. Tuli jällegi mänguöö ja siis tundsin jälle 100%, et sõbranna tapab. Nii ma endale ka kindlaks jäin, et tundsin. Kõik olid mingi haa-haa, mis jama sa ajad ja karistuseks saadeti mind surma hoopis. Selguski, et ma olin mängus mingi mõttetu tegelane ja sellise uhke triumfi peale karjatas mu sõbranna, et tema oligi maffia. Teised olid pettunud, sest see mänguosa sai enneaegselt küll läbi mu sõbranna hüüatuse peale, aga see selleks.
Selle situatsiooni tõin ma just seetõttu välja, et illustreerida mõnede inimeste ignorantsust antud teemal, mis muidugi pole midagi halba ja on arusaadav. Sellest õppisin ma ise ka, et kui ma sees midagi tunnen, pole suurt mõtet seda väljapoole näidata, vaid mõelda mingisugune paremini usutav jutt asemele. Muidu saadetakse ennast hoopis surma selle avameelse aususe peale.



Mõnede inimeste puhul ma tunnen nende energiat või aurat. Ma ei teagi, millist sõna on õigem kasutada, aga pm tunnen, kes ja millised nad on. Aga viimasel ajal olen ma seda tunnet hakanud tõrjuma. Miks? Põhjus on selles, et kui ma tunnen, et kohatud inimene on ebameeldiv, siis ma ei taha mõelda, et omg, mu sõbranna sõbranna, kelle kohta ta ütles, et on lahe inimene, on hoopis minu jaoks ebameeldiva energiaga. Siis püüan seda ajada situatsiooni või enda kaela. Või siis ma püüan nagu luua uut reaalsust, et tunda paremat tunnet. Muidugi oleks õigem öelda, et ega iga inimene saagi minuga hästi sobida, aga halb asi on selles, et ma tunnen väga paljude inimeste puhul ebameeldivat energiat. See on ju tüütu, endal hakkab halb, et oeh, jälle üks inimene, kellega ma ei sobiks. Olukorra kergendamiseks teen head nägu ja püüan püüda kõiki häid energiakiiri, mida kuskilt saan. Peamine põhjus ikka selles, et keegi teine mu hea sõber peab seda inimest lahedaks inimeseks ja kuidas mina loll saaksin siis halvasti mõelda teisest. Võib-olla peaksin ma ikkagi püüdma oma intuitsiooni tunnetada ja seda mitte ignoreerida, aga siis tekib mul jälle küsimus, et äkki pole see intuitsioon vaid ma lihtsalt olen nii hädine, et ei saa uues olukorras hakkama.

Ka selline asi on, et mõnede inimeste puhul tunnen ma ette ära, kaua ma selle inimesega suhtes olen või kaua ma temaga lähedasem sõber olen. Jällegi on see asi, mida ma ei tahaks ette teada. Arusaadav ju, kui on mingi meeldiv mees, kellega tunned end hästi, siis nii häirib mingi pisike torkiv tunne enda sees, et kuupäevaks see ja too on see kõik lõppenud. Mäletan väga selgelt ühte olukorda taolisel teemal, kui olin psühhoga suhtes. Sain parasjagu sõbrannaga kokku ja esitasin talle enda suhte probleeme, et äkki tema oskaks mind aidata, kuidas saaks suhet paremaks, sest tundsin end nii kehvasti. Siis mäletan, et järsku käis mu sees selline mõte: "miks ma üldse praegu püüan suhet parandada ja kokku lappida, kui suve alguseks on see läbi" (sellel hetkel oli tegemist vist veebruariga või igatahes aasta algusega). Mäletan seda täiesti selgesti ja siis ma ehmusin selle mõtte/tunde peale ning surusin seda tagasi. Umbes, et kuidas ma saan veel nii halb ja loll naine olla, et tahan ise, et suhe läbi saaks! Kuidas ma julgen nii üldse mõelda! Ei, ma pean seda parandama, sest kõik probleemid on minu süül! No ja kui kunagi see suhe sel hetkel lõppeski, ei tulnud mulle see üllatusena. Huvitav oli, et ma seda ette teadsin.

Kuna mul suhete kohta on sellised tundmused olnud, siis mul ongi küsimus, kas aususest teise osapoole vastu peaksin ma suhte kohe eos laiaks lööma? Või ikkagi jätkama oma hinge kogemuste eesmärgil seda kuni see loomulikult lõpeb? Viimane variant tundub mõistlikum tegelikult, sest parem ju olla hiljem õnnelik mõlemal osapoolel, et oli ilusaid hetki ja värki.


Siis ka üks naljakas intuitsioonihetk oli mul hiljuti. Olime sõbrannaga Tartu linna peal ja jäime ühte ööpleissi tsillima. Istusime õues ja mingi hetk läksime vetsu. Olin seal kabiinis ja paberit polnud. Mu sõbranna ütles, et tema kabiinis ka paberit pole, aga ühes avariikabiinis oli paber. Ta ütles, et toob mulle ja ulataski mulle suure hunniku seda. Kasutasin osa ära, sest noh ülejäänut ei läinud vaja. Siis tekkis mul sisetunne, et pistku ma allesjäänu paber oma käekotti. Loogiline oleks olnud pigem see ka potti visata, et mida ma mingist kortsus peldikupaberist käekotti panen, aga noh, nii ma siis sel hetkel tegin, sest tahtsin just oma intuitsioonile kuuletuda. Läksime siis sõbrannaga edasi õue istuma. Mingi hetk mu sõbranna ütleb, et ta tahaks nuusata täiega, et ega mul juhuslikult paberit pole. Haha, ma ütlesin, et näed, see sama pelleripaber, mille mulle tõid, on kotis, palun väga. Ta oli mingi ohjess, ülihea, tänks. Kuna nende seoste vahel oli väga lühike ajavahemik, siis see pani mind mõtlema, et see võis küll kuues meel olla. Või siis juhus. Igatahes see pani mind mõtlema, et võiks püüda sagedamini oma sisetunnet kuulata, sest seekord läks küll asja ette.

Siis olengi katsunud valikute tegemise ajal püüda ka rohkem oma sisetunnet kuulata. Näiteks, kas osta poest see või too või kasutada autoga sõites seda või toda teekonda. Püüan siis saada kuskilt "lambist" väikesi nõuandeid. Eks nii seda arendabki paremaks.

Üks väike intuitsioonialge tuleb mulle meelde veel varasemast ajast oma keha kohta. Ma pikalt mõtlesin, kas üldse seda mainida siin, sest see personaalne, aga okei, räägin ära. Lugu siis selline, et mingi hetk tundsin paremal pool kõhus valusid, küll pisikesi, aga olid. Päevade ajal olid need muidugi väga palju suuremad. Imelik oli see, et need olid ainult paremal pool, mitte viisakalt üle emaka, nagu normaalne oleks. Googeldasin igast asju, muidugi võib see ükskõik mis olla, aga mulle tundus, et noh, mul endometrioos. Muidugi rääkisin ma oma murest naistearstile, et paremal pool valud päevade ajal jnejne. Ta ütles selle peale, et need on gaasid ja mingu ma psühholoogi juurde ka, et mõtlen üle. See oli siis ma ei tea, kas aastal 2012-2013 vms. Põdesin ikkagi ilgelt selle üle, kuigi teadsin, et endometrioosi on väga raske niimoodi diagnoosida. Ükskord nurusin siiski ultraheli välja minu rahustuseks ja see ei näidanud midagi, olin siis veits isegi õnnelik, et tegelikult vist ikkagi kujutan endale haigust ette, kuigi ma teadsin seda, et ultraheli ei näita endometrioosi, see oli siis kevadel 2015. Aga eriti nõme oli see, et peale ultraheli, kui mul päevad hakkasid, mul ei ole mitte kunagi SELLIST valu olnud! See ei olnud enam ühes lokatsioonis, vaid levis üle TERVE kõhu! Ma roopisin ja kõht läks lahti ja ma sain ainult kõveras kõndida. Mõtlesin, et ju on gaasid. Päevad lõppesid, lõppes ka valu. Long story short on selline, et just nüüd tulin ma endometrioosieemaldamise operatsioonilt. Oligi endometrioos. Õnneks küll ainult selles paremas munasarjas siuke tsüst ja munasarja peal ka üks plekk. Mitte midagi suurt ei olnud õnneks, aga sümptomid olid küll väga hullud! Tehti laparoskoopia. Teen sellest ükskord ka pikema postituse.

Viimase juhtumiga on mul suured küsimärgid. Esiteks, ma tean, et ma ei saanud ise seda endale mõelda, sest mõtlema haiguse üle hakkasin ma üldse sümptomite ilmumisel. Teiseks, MIKS see mul tekkis? Enamasti kõik haigused, mis mul on olnud (ma väga harva haige), on sellised, millel on olnud meditsiiniliselt seletatav selline põhjus, et see haigus lihtsalt tuleb, mis teha. Ka endometrioos on selline ja ma mingil määral võin selle seletusega leppida. Ma kipun arvama, et hoopis mu keha tahab mulle näidata, et midagi on valesti mu hinges. Muidugi võin ma ka mõelda, et haigused lihtsalt on ja kõik, aga mul on tunne ikkagi, et miskit on jäänud mu sisse hinge nö "mädanema", mis sealt välja pääseda püüab. Eriti, et mul just olid tugevad sümptomid, kuid see tsüst teab mis suur küll polnud. Öeldakse ju, et tsüstid tulevad, kui enda emotsioone, nuttu jne valla ei lase. Mis põhjus on siis endometrioositsüstil (verd täis ju, mitte pisara moodi asju)? Kui keegi teab/oskab aimata, miks võib see tulla, ma olen kõikidele seletustele ja arvamustele avatud! Ja isegi kui see haigus on ikkagi niisama tulnud, on igasugu end vabastavad teemad kasulikud.

Olgu, läks siis see teema selliseks seekord. On kellelgi ka mingeid sääraseid kogemusi?