Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!

neljapäev, 21. juuli 2016

Eesti keele murded ja aktsendid

Eesti keel on mu lemmikkeel, seda ma olen juba miljon korda pajatanud, nii et iga minuga seltskonnas viibinud inimene on pidanud kannatama minu eesti keele kiitlemist. Kuigi, jah, teen ise ka vb trükkides vigu või kõiki reegleid ei mäleta, aga see ei tähenda, et mulle ei meeldiks mu kaunist emakeelt uurida.



Lapsena mõtlesin, et eesti keel on kõige lihtsam keel maailmas. Kuidas küll keegi sellest aru ei peaks saama. Kirjutad nii nigu räägid ja kõik ja elu on hää. Äkki see on põhjus, miks ma sellest huvitatud olen.

Ma ise olen muidugi veidi Suure-Jaani päritolu, aga kogu meie pere rääkis täielikku eesti kirjakeelt, seda põhjaeesti murret. Ja elasin ka Tallinnas edasi, nii et ise olen omandanud täieliku Tallinna aktsendi ja murde, kui keegi siis mu kõnelemist jälgib. Minu meelest minu jaoks oli ka loogiline just seda murret kasutada, sest seda ju õpetatakse koolis.

Ütlesin, et uurin keelt, no ega ma mingi filoloog pole, aga näiteks olen avastanud mitmeid murdeid ja aktsente eesti keeles. Murrete osa oli koolis mu lemmik ka. Esimene huvitav sõna, mis mind intrigeeris oli "kuna". Mitte "kuna" nagu "sest" vaid kuna nagu "millal". Millal? Kuna? Ma ei ütle ju "sest sa sinna lähed?", seepärast kõlas esimest korda minu jaoks "kuna sa sinna lähed?" samamoodi nagu see algaks sõnaga sest. Ma ei saanud aru, miks on vaja kindla kirjakeelse küsisõna asemel kasutada sõna, millel on ka teistsugune tähendus. Aga selles osas on sõna "kuna" täiesti loogiline, et sõna "kunagi" on sellest tulnud naq mul tundub.

No koos kunaga avastasin ka sõna "koitsa". Koju tähendab see siis, aga see vist on släng?! Point on siin see, et avastasin, et kõik ei räägi nagu mina seal kuskil Tallinnas tallinlastega.

Varem olin ma koolis ainult õppinud, et on olemas ka sõnad "too" ja "naa" jne. Nii huvitav oli neid päriselus kuulda. Kui mina neid Tallinnas meelega kasutasin, et oma kõnekeelt rikastada, siis kas ei pannud neid keegi suurt tähele või naerdi, et "hahahah too, mis sõna! Mingi vanainimene oled vä.".

No ja siis läksin ma Tartule ligemale kunagi ja omg, mida kõike ma olen avastanud. Maainimesed räägivad nii huvitava aktsendiga! Nad nagu venitaks tervet lauset. Ma hiljuti jälle kuulsin: "tulime Põllllllllllllllllvast" (ilma palatalisatsioonita muidugi). Kuigi kõike nad nagu ei venita, sest ükskord ütles üks tollest kohast pärit inimene, "lähme sööma" teises vältes. Ma ütlen sõna "sööma" ikkagi nagu "söööma". Ma ei tea, kuidas see olema peaks? Minu meelest ikkagi kolmas välde, nii et kas see on siis ka aktsent? Siis täiega topivad maakad (ma ei mõtle midagi halba!!!!!!) igast neid "too" ja "tänna" sõnu asesõnadena. Tartus on neil "too" rohkem teemaks ja nende täielik lemmik "kuna". Ma meelega ütlen alati MILLAL mingite kunade asemel. Mäletan, kui ükskord rääkis mu Tartu sõber telefoniga ja ma ütlesin talle: "Küsi, millal nad tulevad." Inimene kuulas mind, noogutas ja siis ütles telefoni: "KUNA te tulete?". Wow olin ma selle peale. Et järelikult aju registreerib ära sõna tähenduse, aga unustab täpselt öeldu ja seda ühe sekundiga. Kuna ja millal kasutamine on esimene asi, mille alusel ma päritolu kohta saan järelduse teha.

Lisaks sõnakasutusele on aktsent järgmine põnev asi. Mul on kaks sõbrannat, kes on pärit Saaremaalt ja nad ei tee vahet neil kahel ö-l ja õ-l, Lihtsalt ütlevad neid kuidas jumal juhatab ja pigem ikka ö. See ka nii äge. Muidugi mind noorena narriti, kuna kasutasin õ asemel ö, nii et veab neil, kui neid nende aktsendi pärast ei kiusata.

Ja kui ma nüüd nii vaatan, siis on jällegi nii huvitav, kuidas samast Eestikesest on ühes otsas inimesed, kes üldse ei kasuta õ-tähte ja teises otsas need, kellel ongi kõik õ (kõnõlõma).

Okei, mainin ära, et ma siin ei ürita olla parem või lahedam või ägedam. Et see, et ma räägin kirjakeelt või olen Tallinnast, see pole midagi spetsiaalselt ägedat. Ega ma ei arvanudki, et keegi end solvatuna võib tunda, aga igaks juhuks mainin ära.

Nii, kuna ma võisin teha siin ka keelevigu või terminoloogiavigu või ükskõik mida valesti panna, siis võite mind parandada ning ka kaasa rääkida, milliseid huvitavaid aktsente ja sõnu te olete kuulnud ja millised kogemused veel on seoses eesti keele ja murretega. Ja kui on mingi huvitav netileht või raamat, mis räägib emakeelest ja murretest, võite ka soovitada.








6 kommentaari:

  1. See on huvitav jah, kuidas erinevates Eesti piirkondades ja ka murretes kasutatakse vahest samade asjade tähistamiseks erinevaid termineid/sõnu. Tartlastele pakkus väga suurt nalja ja hämmingut, kui Pärnumaa inimesed ütlesid talvel: "Lumi pakib". Sellist väljendit kasutatakse märjemapoolse lume kohta, tead küll, sellise, millest on hea lumememme teha jne. Tartlased pidavat kasutama selleks väljendit: "Lumi hakkab kokku". Pärnumaa inimestele pakkus jälle nalja, kui tartlased kasutasid trepikoja tähistamiseks sõnu sektsioon või püstak. "Mina elan selle maja kolmandas sektsioonis". Selle peale küsiti pea alati, et miks sa kapis elad :D
    Eesti aktsentidest rääkides tuleb mulle kohe silmade ette üks Tujurikkuja skets - https://www.youtube.com/watch?v=ow9zh0N-sQY See tehti vastuseks ühe poliitiku vigisemisele, et rahvustelevisiooni uudistesaates peaksid diktorid ja korrespondendid rääkima riigikeeles. Aktuaalses kaameras räägib Saaremaa sündmustest ju päris saarlane, mis on minu meelest ikkagi röömustav.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Haha, ma vist esimest korda seda lume pakkimist kuuldes tegin nalja, et mida see lumi siis pakib, kingitusi või. :D

      Kustuta
  2. Olen ise Võrukas ning vanaema ja vanaisaga räägin puhtalt võru murret. Kui Tallinnasse kooli tulin vaatasid kõik mind "suu ammuli", kui kasutasin sõnu "too", "sääl", "kuna", "määne", "sääne" jne jne. Huvitav oli ka see, et Tallinnasse minnes tahtsid kõik teada, et kui nad Võrru tulevad kas nad ikka keelest aru saavad. Sain suuri vaevu selgeks teha, et ega me võru keeles koguaeg ei räägi. Kutsusin suvel sõbrad ka Võru keelsele "Uma peole". Kõik said väga laheda elamuse ning on ka järgmisel aastal tulemas. Olen kuulnud ka seda "lumi pakib" nalja, mida Pärnu inimesed räägivad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eriti hea, et kasutasid Talinnas neid sõnu, ma kujutan ette, kuidas inimesed imestasid. :) Ja seal Võru piirkonnas sooviks isegi rohkem viibida.

      Kustuta
  3. Selle sõnaga "kuna" on tegelikult see lugu, et algselt olid ikkagi sõnad "kunas" tähendusega "millal" ja "kuna" tähendusega "sest". Aga kuna (!) keel on pidevas muutumises, eriti kõnekeel, siis on ajaga see sõna kohastus keelele mugavamaks ja nüüd justkui ongi "s" lõpust kadunud. Keel ongi pidevas muutumises, sest eks see allub ju kogu aeg inimeste ehk kasutajate vajadustele ja mugavustele.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii ta ole, ka keel evolveerub. Väga põnev!

      Kustuta