Blogist

Blogist
Mõnikord satiiriline varjatud poolhumoristlik üllitis, mõnikord südamelt paotatud emotsionaalne lugu, mõnikord luuletused ja kirjanduslik looming, mõnikord segumasinast läbi käinud pajatus, mida ilmestavad mitmed juhuslikult pillutud lausestruktuurid, mis on seatud tekstiks esitlemaks minu mõtteid, arvamusi ja läbielamisi. Ridade vahel on nii mõndagi peidus. Head lugemist!
Tekstide loata kopeerimine, muutmine, kasutamine keelatud (sh meediaväljaannetes)! Tekstide kasutamiseks pöörduda blogi autori poole (autori e-mail: hundikoer@gmail.com).

laupäev, 27. mai 2017

Kuidas händlida heitereid?

Ilmselgelt kogu oma viimase aja jooksul olen ma nüüd õppinud händlima erinevat heiti erineva nurga alt. Võime nimetada neid inimesi heiteriteks või kurjadeks kommentaatoriteks või ükskõik kuidas. Heiter on ehk hea konkreetne sõna. Kuna need kogemused on kasulikud ka tavaelus, siis teen ka postituse sellest, mida mõelda enda peas lahti, kui keegi sinuga lahmima tuleb.

Vaadake kui kole ja loll


Teades mind, siis alati tahan ma kõike mõista ja sealhulgas ka kõiki inimesi mõista. Ma mõistan, mis toimub selle inimese peas, kes soovib edu ja ütleb midagi positiivset. Aga mul oli VÄGA raske mõista, mis toimub selle inimese peas, kes tuleb midagi negatiivset ütlema ja teisi poriga üle valab. Mul reaalselt läks pikalt aega enne kui neist aru sain. Mulle valati pori ikka päris kõvasti näkku, internetis eriti kõvasti, aga imekombel mõnikord isegi tavaelus. Ja hea on, et juhtus, sest see kogemus arendas mind kõvasti. Aga nüüd kuna sain aru neist (enam-vähem saan aru... ma ei usu, et ma üdini heitereid tunnen), siis seepärast jagan oma lühikese elukese tarkust teiega.

Lühidalt mainin ka seda, MIKS mul oli neist raske aru saada. Mina isiklikult ei ole loomu poolest kade inimene. Mina isiklikult ei ole ka see, kes läheks midagi negatiivset ütlema. Kadedust oli mul meeletult raske mõista. Et nagu mis tunne see on? Keegi on ilus ja sa tunned, et sa ei taha, et ta nii ilus oleks või? Või keegi on tark ja sa tahad, et ta oleks loll? Raske on aru saada sellest mul. Kui keegi mind maha tegi ja ma küsisin toetavatelt inimestelt, miks ta nii tegi, siis vastati mulle, et kade. Iga kord ma olin et ahjaaa.... selline asi on ju ka olemas aga mõtlesin, et mis mõttes? Miks? Nii et eks see kadeduse vähesel määral omamine raskendab mul neist aru saamist. Ja kuna ma kellelegi halvasti ka ütlema ei kipu, siis oligi mul seda raske mõista: nagu miks!? Eks ma nüüd juurdlesin selle kõige üle.

Mul siin blogis oli ühe heiteri poolt üks jumala hea vestlus. Ütleks, et vestlus oli peaaegu interaktiivne. See igatahes oli, et ta tuli blogisse pori valama, mina vastasin ta küsimustele (probleemid need olid tal vist pigem), aga tema valas sama pori edasi. Ta konkreetselt esitas oma väiteid faktipähe ning kui ma seletasin antud teema pealt suuremaid teadmisi omades tõesemaid fakte, siis kallas ta pori edasi mu pihta, selle asemel, et olla, et "omg, lahe, tõesti?" Kahjuks enam seda näidet ei saa copy-paste siia panna, sest ta kustutas ära oma kommetaarid. Kuna mul kuskilt pole copy-paste sellist vestlust enam võtta, siis mõtlen mingi sarnase välja, mis juhtuks päriselus. Kirjeldan situatsiooni, siis kirjeldan, mida arvatavasti see inimene mõtleb ning kuidas ise see ära händlida.

Näiteks on väga tüüpiline, et tuleb keegi heiter ütlema midagi säärast: "Miks sa sinna saatesse läksid?" Mina kui tavaline inimene, võtan seda küsimusena mitte ärapanemise või heidina. Eks igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel ju. Vastangi siis sellele inimesele ja eks vastus ole ikka tüüpiline: "mind kutsuti sinna. Võtsin natuke mõtlemisaega, aga siis olin nõus, sest tahtsingi saadet just iseendast. Ja ilmselgelt kahjuks ei tulnud saade minust endast, mida ma ette ei teadnud, sest mu varasem kogemus samade saatetegijatega oli olnud teistsugune." Kui mult oleks selle küsimuse küsinud normaalne inimene, siis sai ta uue teadmise juurde. Normaalne inimene oleks avardanud oma maailmapilti ning õppinud midagi juurde ja juurelnud uute teadmiste üle. Aga kui küsis seda heiter, siis tema vastus oleks: "Aga ikkagi noh, miks sa ikkagi sinna saatesse läksid?" Nagu wtf, ma just seletasin ju :D
Seega vestlus heiteriga oleks selline:

  1. ta küsib midagi või nähvab midagi või esitab mingi subjektiivse arvamuse fakti pähe. ("Sa oled ikka täiega loll.")
  2. sa seletad talle ära oma vaatenurga ning ka vastuväite tema esitatud arvamusele.
  3. ta küsib või ütleb sama asja, mida enne.
  4. sa võiksid uuesti talle seletada natuke teise nurga alt tema probleemile vastuse.
  5. ta läheb närvi ja ütleb sama asja uuesti, kuid tal on raske sinupoolset informatsiooni omaks võtta.
Seega, üks väga oluline asi, mida me oleme siit õppinud on see: heiter ei ole õppimisvõimeline! Teiste sõnadega tähendaks see muidugi seda, et see inimene on idioot, aga noh, nii kuri pole vaja ka olla :D Seda saab ka tavaeluvestlustes ära kasutada. Kindlasti meenub mõnele inimesele olukord, kuidas ta soovib midagi kellelegi selgeks teha, aga teisel inimesel tundub olevat nagu müür ees ning ta aina raiub oma jura. Mina olen õppinud selles olukorras seda: inimene, kellega ma suhtlen, ei ole lihtsalt õppimisvõimeline. Ütlen seda mõttes endale ja enam temaga samal teemal ei näe mõtet vestlust pidada. Kuna ta ei suuda uut infot omaks võtta, ei ole see ju tegelikult minu probleem. Mäletan, et noorena olin ma sisimas suur maailmaparandaja, et teistele ka teadmisi jagada. Üks näide oleks, et ükskord lapsena mu sõbranna arvas, et juukselahk teise sõnaga on "seikel". Ilmselgelt see on hoopis "seitel" ja nii ma talle ka ütlesin. Ta ei nõustunud. Ütlesin uuesti mis on tegelikkus. Ta ikka ei uskunud ja raius oma jada. Mind kurvastas see just seetõttu, et teine inimene jäi rumalamaks ja võib-olla näitab oma rumalust ka mujal. Aga oleks ma osanud endale öelda tol hetkel, et see inimene ei olegi õppimisvõimeline, mis võiks tähendada teiste sõnadega ka, et inimene on lihtsalt loll, ei oleks ma võib-olla nii kurvastanud. Muidugi too hetk võis asi olla ka selles, et esitasin oma fakti liiga ebakindlalt.

Seega, üks asi, mida ma olen porivalajate kohta õppinud, on see, et nad tegelikult ei olegi uut teadmist omandamas. Kui mina küsiks midagi säärast, siis ma võtaksin ka vastatava uue vastuse omaks, mitte ei lahmiks oma sama paska edasi. Nad on nagu peata kanad, kes kaagutavad. Kanale pole mõtet maailma kohta huvitavaid asju seletada. Mitte et ta ei kuulaks või midagi... tal lihtsalt puuduvad ajud aru saamiseks. Jah, ma tean, et paljud tuleksid ütleksid mulle, et kuidas sa enne ei teadnud seda, aga vot... ma ikka eeldasin, et inimestel on plastiline aju. Läks tõesti mul aega, et aru saada, et nad on päriselt ka nii lollid nagu räägitakse. Raske oli seda lihtsalt uskuda. Eks see ole ka põhjus, miks ma olen oma blogis vahepeal maininud, et tahaks neid päris elus näha. Et huvitav, kuidas nad eluga hakkama saavad jne. Huvitav ju.

Kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin on hoopis järgnev. Kui sa näed heiterile midagi seletades, et tal puudub võime asjast aru saada, siis lihtsalt korda mõttes: "ta ei ole õppimisvõimeline" ning vaata tühja pilguga talle otsa. Sa oled nagunii temast targem ja arukam. Muidugi on kurb, et ta sellest aru ei saa, milline ta on, aga see pole kahjuks sinu mure. Arvesta, et see, et ta ei ole õppimisvõimeline, on ju tema valik. Sina tegid kõik, mis said - seletasid oma vaatenurga ära. Tema mure on see, et ta ei soovi uusi teadmisi omandada. Äkki kunagi ta areneb ja soovib midagi uut teada, siis on ju vahva! Sa ole lihtsalt jee, lahe.

Teine asi, mida ma ei mõistnud on järgnev. Kuidas saab mõni inimene tulla ja reaalselt öelda sitasti? Öelda näiteks, et ära paljune. Või kirjutada, et oled kole eit. Või öelda, et omad madalat IQ-d. Ma vist olen jah loll, sest ragistasin oma ajusid, et neist aru saada. Miks sa tuled ütled võõrale nii? Kas ei ole mitte nii, et oma väidet on tark esitada juhul, kui sul on kindlad tõendid väite paikapidavusest olemas? Kuidas sa saad teisele öelda, et palun ärgu ta paljunegu? Mis kriteeriumite alusel? Kuidas muudab see sinu elu paremaks? Oh, kus oli vastamata küsimusi... tahaks nagu mõista neid pisikesi kurjajuuri.

Aga sain ka oma vastuse tegelikult mingil määral. Kui inimene tuleb ütleb midagi sellist, siis tegelikult on päriselt ta oma elus midagi puudu. Tal peaks häbi olema tegelikult. Kuna tal on midagi puudu, ja see, keda ta maha teeb, omab seda, mida tal elus pole, siis tema mahategev lause annab talle korra parema tunde. Eelmises lõigus küsitud küsimised ei saagi tegelikult vastust, sest kõik see väljapursatud viha nende poolt ongi lambine. See ei tähenda suurt midagi ning on suvaliselt valitud sõnad. Valitud selle alusel, mis ise ennast ehk kõige kõrgemale võiks viia ja mis ehk on teisele kõige valusam. Ta loodab, et ma lähen loen seda ja selle võrra läheb mu elu halvemaks. Ta arvab, et mul on kõik tore ja äge, et ta tahaks mind nagu "maa peale tuua". Ta enda unistused pole täitunud, seega selle asemel, et minust õppust võtta ja enda elu paremaks teha, tahab ta mind sama madalale tõmmata kui ta ise on. On kaks teed eluvalikute kordasaatmisel - püüelda sinna, kus on su iidol ehk astuda ise kõrgemale VÕI mutta tallata see keda kadetsed, et ka teine langeks sinu tasemele. Ilmselgelt ma olen valinud ise kõrgemale pürgimise, võib-olla ma olengi nüüd paljude heidiobjekt, aga kui kaugel on need, kes heidivad? Oleme me vaadanud? Nad ju tegelikult ei ole eriti kuskil. Võib-olla mõni heiter tegeleb mõne toreda asjaga, aga uskuge mind - sisemine viha ja kadedus viib palju aeglasemalt edasi. Seega, need kes mind üritavad maha teha, neil järelikult on omal midagi väga viga. Eelmises punktis juba õppisime, et nad on idioodid. Nüüd saime teada, et ka nende elu on sitt.

Ja see, et nende elu on sitt. See tingibki selle, et nad võtavad reaalselt selle AJA, et tulla sinu pildi alla või millegi alla sitasti kirjutama. Järelikult ta mõtles sellele. Ma saan aru, kui lähed võtad aja, et kellelegi midagi ilusti ja hästi öelda, sest see ju teeb hea tunde nii sulle kui teisele. Aga halvasti? See ju tekitab rohkem pahna. Mis ta elus siis endal toimub, et teiste elusid elada? Pole oma elu või?

Lisaks olen ma aru saanud asjaolust, miks nad oma väidetes nii superkindlad on, kuigi nende väidetel pole alust. Asi on selles, et nad tahaksid, et nende arvamusele: "sa ei ole just kõige kirkam pliiats karbis", vastaksin mina: "wow, tänan, et ütlesid. Ma tõesti pole eriti intelligentne. Ok, nüüd sain teada, et olen idioot." Loogiline on, et nad ei saa seda mu kohta nii kindlalt väita. On nad KOGU mu blogi läbi lugenud ning tunnevad mind ja küsimus on, kas nad peavad mind idioodiks seepärast, et nemad ei saa minu blogi sisust aru tegelikult? Kas nad on ilusti läbi mõelnud, miks nad nii arvavad? Kas nad on mind kohanud päriselt? Seega nende esitatud väide on vähe kahtlane. Ma arvan, et nad sooviksid seda vastust mult kuulda, sest see ongi see, et nad tõmbavad mind omadega madalamale.

Kui keegi tulebki nii ütlema su kohta, siis see ei vääri eriti reageeringut. Vahel on tore sellele reageerida, sest saab end üles kütta ja välja elada. Hea olekski seda kasutada oma väljaelamata tunnete väljaelamiseks (kui neid on). Ise nad pakuvad end niimoodi heitima, seega saab neid ära kasutada. Võib küsida muidugi neilt, miks nad nii arvavad, aga millegipärast nad kaovad siis ära. Nii et tegelikult ei ole suurt midagi nendega teha. Tänaval nad tihtipeale nii ütlema ei tule, vahivad eemalt.

Siin on ka järgmine põhjus, miks nad oma väidetes superkindlad on. Lühidalt võin öelda, et see on ebaintelligentse inimese tunnus. Üks oluline punkt on ka see: targad inimesed on oma väidete esitamises rohkem ebakindlad, sest nad jõuavad rohkem läbi mõelda. Nad mõtlevad, et "hmm, minu esitatud fakti toetab 3 väidet ja ühe väite allikas pole ma eriti kindel, seega pole ma kindel selles, kas mu esitatud fakt peaks üldse sellist tõeväärtust omama ja mul ei pruugi olla piisavalt argumente". Loll mõtleb lihtsalt: "sa oled loll, kuna lihtsalt oled!". Ma tean jah, et lolli väitest on raske aru saada, sest argument, et "lihtsalt oled" ei ole ju eriti mõistlik. Nagu näete, siis seetõttu ongi intelligentsed inimesed tihti ebakindlad ja lollakad kindlad nagu kalju. On õnneks ka seda, et intelligentsed on kindlad endas, aga kuna nad mõtlevad üle, siis lolliga võistelda pole neil vaja, sest loll võidaks.

Ja nüüd üks väga huvitav asi, mida ma olen heiterite kohta õppinud!!! Lugesin kommentaare näiteks kuskil mõne tuntud inimese intervjuu all. Ütleme, et kõik kommentaarid olid suht: "issand, ta on nii taun ja loll ja mõttetu ja kole jne" (kirjavigadega ikka). Siis läksin lugema kommentaare kuskil loomapiinamise all ja seal öeldi: "mida te sõimate seda loomapiinajat, ta ju piinas ainult looma!" Kujutate ette? Ok, toon veel mõne näite. Ütleme, et uudis on: "vaata, see tuntud inimene tegi video" ja kommentaarid: "on lollakas kole mõttetu inimene. Ta võiks end põlema panna ja ja mitte paljuneda." Ja siis ütleme, et on uudis: "inimene tappis koera" ja seal on kommentaarid: "on taun" ja siis sellised kommentaarid: "ikka juhtub ju, see oli ainult koer. See inimene on juba piisavalt viha saanud, jätke ta rahule!" Ja ütleme, et on selline uudis: "naine sittus purki ja jättis selle ülemusele" (midagi säärast oligi), ja seal kommentaarid: "noh, õigesti tegi, ülemus raudselt ei maksnud raha ja oli taun." Teate, ma lugesin kommentaare niimoodi ja leidsingi sellise seose: kommenteerija ise teeb maha seda, kes ta tahaks olla; aga ridade vahelt saab välja lugeda, milline ta on päriselt! Ilmselgelt võtab ta kaitsepositsiooni nende omaduste osas, mida ta omistab endale! Ta kaitseb loomapiinajat, infantiilset käitumist ning rumalust. Järelikult ta on loomapiinajast inimene, kellel on peas vihamõtted kellegi karistamiseks purkisittumise näol! Kui ma selle seose lõin lõpuks, hakkas mul neist hale. Uskumatu lihtsalt, et selliseid on. Normaalne inimene ei seosta ju ennast loomapiinajaga, AGA kui inimene ütleb, et tegemist oli ainult loomaga jne muud kaitsvad argumendid, siis järelikult on ta ka ise midagi sellist teinud/tegemas/mõelnud teha. Mis tähendab, et ta on juba eos jäle. Ja kui ta ütleb mingi haiglase asja kohta, et see on õigesti/hästi tehtud, siis saab järeldada, et ta enda mõistus mõtleb tihti, kuidas ainult kellelegi käru keerata ja maailmasse rohkem viha tuua. Seega, kui keegi tuleb ütleb argumentideta halvasti sulle, siis on teada, mis jubeda inimesega võib tegu olla, seega ei ole ta väited isegi mõtlemist väärt.

Lisaks, kui inimesel on tahtmine midagi halvasti öelda, siis iseendale saab seda defineerida nii: sul on olemas ikka midagi väga head, et seda maha teha vaja on. Ma enda kohta nüüd tean, et ma olen ilus, sest muidu ei sõimataks mind peletiseks ning ma olen tark ka, sest muidu ei sõimataks mind lolliks. kahekümne esimese kromosoomi trisoomiaga inimesele ei lähe sa ju ütlema, et loll oled. Võib-olla mõni läheb, ei tea. Need on ju head argumendid, kas pole :D 

Seega, olulisimad õppetunnid:
  • heiteril puudub õppimisvõime. Tal on müür ees, üle mille tal on võimatu asju mõista. Selle tõttu on tal raske mõista ka seda, et ta argumendid on rumalad. Selle tõttu lahmib ta peata kanana edasi.
  • Heiter tuleb heiti valama seetõttu, et tal on elus midagi vajaka, mis on olemas sul. Soovides sind "maa peale tõmmata", paneb ta oma heidijunni sinu vaatevälja ja hõõrub käsi kokku nagu kärbes sõnnikus.
  • Kui sa mõtled, et nii rumalat inimest olemas ei ole, siis mõtle uuesti. Kujuta teda ette kanana. Kana vaatad sa ju rõõmsalt naeratades ja pakud talle peopesast teri. Tee sama heiteriga. Vaata teda kui nunnut negatiivse energiaga looma, kes kaagutab palju. Kanaga pole mõtet midagi arutada. Ta teeb ikka nagu kuulaks, aga ta ei oska midagi paremat peale "ka-ga-ga" vastata.(Sellest punktist on mul kõige raskem aru saada, kuidas on nii suurel lollusel võimalik olemas olla).
  • Heiterit õpid tundma lugedes halbu asju. Kui ta neid kiidab, siis pole enam raske järeldada, kui õõvastav inimene ta tegelikult on.

Suur tänu kõikidele heiteritele seekord ja kõigile, kes on mulle halvasti öelnud, õppisin sellest kogemusest jällegi palju.



***
Postituse nali oli siin naljakates lausetes ning situatsioonikirjeldustes. Loodan, et need üksikud humoorikad kirjeldused ajasid muigama.







esmaspäev, 15. mai 2017

Elysa uus bassihõnguline laul "Amora"

Tere!

Nagu te teate, huvitun ma mingil määral muusikast. Seetõttu ma seekord arvustan meie kodumaise artisti Elisa Kolki lugu "Amora", mis just välja tuli reedel.


Esimest hetke kuulates meenutas lugu veidi välismaist loomingut, nagu oleks ehk Inna mõni uutest lugudest? Aga see tuju hajus vähem kui sekundiga. Veidi edasi kuulates ilmus välja mitu erinevust. Lugu on pigem eestilik, suvehõnguline ning mis mulle kõige rohkem meeldib - stiililt on ta EDM ning ehk kõige rohkem EDM alt trap. Elisa hääl sobib suurepäraselt selle looga kokku ja on kõrvale väga meeldiv kuulata. Lugu on pigem omanäoline. Esimest korda kuulates, ma ei oskagi öelda, kas ma oleks eestilikku vaibi tajunud. Tavaliselt oskan ma kohe ära öelda, kas lugu on eestlaste poolt tehtud või välismaine. Kui ei oska seda öelda, siis järelikult on tegemist väga hea looga.

Sõnade poolest tundub lugu olevat samamoodi suvehõnguline. Kui möllavad igasugused emotsioonid ning tutvutakse uute inimestega. Tunne, nagu juhtuks midagi põnevat ja ootusärevus on sees. Sõnade poolest annab laul vaba tunde - elu on huvitav, kuid süda soovib midagi ning ka saab midagi. Vabadusetunne nagu suvel ikka, kui on koolivaheaeg ning puhkus tööst ja muudest kohustustest. Siis ootaks nagu midagi ja sooviks midagi. Tean küll, olen selliseid asju tundnud. Mingil määral nagu sooviksid, et need asjad, mida sa teed - et tuleks ja teeks keegi teine sinuga neid. Või pigem - keegi tuleb ja sa tunned end seetõttu superhästi ning tunded on ülevad, sest ta tõstab su tuju ning tekitab huvitavaid emotsioone. Samamoodi ka soov oma südant kasutada. Kui olla vallaline, siis täpselt sellised tunded, nagu laulus kirjeldatud, kutsuvadki tegutsema ning elu nautima. Vaba süda, aga soov teha midagi ägedat. Mitte et nüüd suhtes olles neid asju ei saaks teha :D Suhtes oleks tunne, et tripiks koos oma kalli inimesega ringi ning naudiks vabadust ning mõnusaid hetki koos.

Autos oleks seda lugu väga hea kuulata suvel ringi sõites. Nagu lüürikavideoski. Mu lemmikkoht on vahekoht, kus vokaalid on meeldivalt muusikaga seotud. Samamoodi sobib see muusika ka klubisse mängima, kuna sisaldab elemente, mille järgi on hea tantsida. Tavaliselt lugusid kuulates tajun ma ära, kas lugu sobib pigem päevavalgesse või öisesse aega klubisse. Selle loo puhul ongi huvitav see, et nii valge ilm ja autoga sõitmine on sobivad, kui ka õhtune ja öine aeg. Mõlemad situatsioonitunded on loos tajutavad. Mis on väga hea, sest mõningat lugu kuulates on olnud tunne, et sobib ainult klubisse, kuid muusikavideo on lauspäikese all tehtud. Siis ei sobi see minu jaoks kuidagi kokku. Kuid selle loo puhul on lai variatsioon, millisesse situatsiooni lugu sobib. Muidugi selle loo puhul ma ise oleks veelgi rohkem bassielemente lisanud, aga see olen ju mina - kõik peab mürtsuma.

Seega, mul on hea meel, et eestimaine lugu on elektrooniline ning mõnus. Annab küll välismaise vaibi, kuid samas on tunne ikkagi nagu ööd on lühikesed ning suvi on mõnus ka siinsamas.


neljapäev, 4. mai 2017

Kuidas võtta inimeste pahatahtlikkus vahele?

Mul on nii mitu teemat, millest tahaks kirjutada ja kuigi mul on viimasel ajal meeletult kiire, tuli hetkel inspiratsioon. Ma mõtlesin pikalt, kas kirjutada sellest, mida ma olen viimasel ajal õppinud kriitika kohta või kirjutada sellest pikemast ja huvitavamast teemast, milleks ongi siis, kuidas võtta inimesed vahele. Mõte on selles, kuidas ära tunda inimeste halbu kavatsusi, näiteks kui keegi sinuga manipuleerib, sind ära kasutada soovib ja kõik muu selline, mida teine inimene teeb vaid omakasuks, kuid võib-olla maskeerub headuse alla. Kuna, nagu ikka, leiate mu blogist aeg-ajalt mingeid mu elukogemusi ja õpetusi, siis panen ka selle siia kirja ja väga loodan, et kellelegi on sellest kasu.



Tegelikult ma võtsin päris keerulise teema endale praegu kirjutamiseks, aga ma püüan hakkama saada. Toon mõne situatsiooninäite ehk siia. Oletame, et sul on keegi tuttav, kes on veidi selline omakasupüüdlik. Selliseid inimesi võib kahjuks kohata igal pool ja mõnikord peab mõnega lausa koostööd tegema, nii et tuleb ära kannatada. Toome esimeseks näiteks manipuleeriva kaaslase püsisuhtes. Loodan, et keegi sellisesse suhtesse ei satu, aga kui juhtub, on vähemalt päästerõngas. Kahjuks on inimesi, kes alguses panevad endale kauni maski ette ja pärast oled juba omadega nii suures suhtepuntras, et sellest on raske välja tulla. Olen olnud sellises manipuleerivas suhtes ja suutsin seal enne lahkuda, kui paar hoopi oleks tulnud. Mu suhe oli vaid 9 kuud ja paljud on imestanud, et ma nii ruttu sellest pääsesin, sest tavaliselt on naised psühhodega koos aastaid, saadakse lapsed ja puha, korter mehe oma jne. Nii et ma saan siin ka enda näitele keskenduda.

Kõige olulisem ongi manipuleeriva inimesega suhtlemises paar asja: 1) takista tal järjest targemaid käike tegemast ning; 2) kogu tõendeid. Ja asi on niiviisi, et seda mõlemat saavutad nii, kui mängid lolli. Jep, mängid selle inimese ees end lolliks. Kohe seletan, kuidas see mõjub ning kuidas ma seda kasutanud olen. Ütlen ka ära, et näitlema ei pea kõigi ees, vaid ikkagi enda naha päästmiseks jms muud teemad, mille ma veel allpool ära toon. Ütlen ka seda, et see lolli mängimine siin kontekstis pole mõeldud sellena, et muutud infantiilseks, vaid see on kaval lüke, et ei näita välja, mida sa tegelikult tead.
Esimene punkt on väga oluline selles osas, et kui manipuleeriv inimene arvab, et sa näed tema manipulatsioone läbi, siis mõtleb ta ka ise rohkem oma manipuleerimist läbi, enne kui sind millegi jaoks sunnib. Ta võib mõelda parema plaani, võib panna sind keerulisemasse olukorda, kuna ta ta teab, et sa saaksid muidu aru. Aga kui ta EI SAA ARU, et sina tegelikult saad asjast aru, siis muutub ta laisaks. Ja see ongi siinkohal oluline. Kui ta muutub laisaks ega mõtle oma käike enam nii hoolikalt läbi, à la ta peas käib mõte: "hehe, ta eelmine kord ei saanud aru, et ma temaga manipuleerisin, nüüd võin vabamalt võtta, ta usub nagunii", siis oled sina võitnud. Ja kuna ta muutub laisaks, on lihtsam koguda tõendeid ja teda vahele võtta.

Mida laisemaks manipuleeriv inimene muutub oma käikude väljamõtlemisel, seda rohkem tõendeid sa järjest saad ja seda rohkem näed sa ka ise, et see suhe ongi mürgine. Pealegi, kui ta muutub laisaks, võib ta lebolt hakata sinuga manipuleerima juba isegi teiste inimeste juuresolekul, nii et tõendeid koguvad ka teised. Ega see lolli mängimine polegi mõeldud siin mingi ekstreemsusena, vaid lihtsalt teeskled, et usud tema jama.

See on siis tõendite kogumine :D


Ja siinkohal ongi oluline oskus lolli mängida. Kui sa teeskled, et ei saanud manipulatsioonist aru, on sul hiljem palju lihtsam käike oma kasuks pöörata. Muidugi ei pea sa endale puuga pähe lööma või midagi, lihtsalt väike näitemäng ja asi ants.

Toon näite enda pealt. Ühe tõendi kogusin ma järgnevalt. Mu tolleaegne kaaslane mölises minuga jälle minuga manipuleerimiseks. Kuidagi õnnestus mul niimoodi, et ta mölin minuga jätkus teiste inimeste ees. Ma teadsin küll, et see mölin oli seetõttu, et ma ei olnud ta käske piisavalt kiiresti täitnud, aga selle asemel ma naeratasin ja ütlesin talle, et palun ära ole pahane. Selle asemel, et laskuda filosoofilisse vestlusesse, kuidas tema käsutamine käib üle mõistuse ning on mind alandav, lihtsalt naeratasin. Ütlesin ka, et "mis sul juhtus?" Selle peale oli ta eriti pahane ja mossitas pikalt. Kui kodus olime, siis hiljem juhtusin pealt nägema, kuidas üks sõber, kes oli tema vihapurset pealt näinud, kirjutas talle, "palun ära käitu Heleniga nii halvasti. Ma saan aru küll, et sa vihastud kergesti." Ma nägin seda ja ütlesin: "Näed, isegi su sõber sai aru, et sa käitud minuga halvasti." Manipuleeriva inimese vastus mulle oli hoopis selline: "Ta tegelikult ütles praegu sinu kohta halvasti ju." Küsisin, "kuidas?". Tema: "Ta ütles ju, et saab aru küll, milline mina olen. Ta ütles ju, et teab küll, milline ma olen ja et vihastun vahel. See oli sinu kohta halvasti." Vot! Ja tõend käes! Selle asemel, et laskuda nüüd pikka arutelusse, kuidas tegelikult see tema sõber hoopis mind kaitses (ja tema käitumist arvatavasti taunis), ütlesin ma: "Aa, selge." Miks ma seda tegin?
Esiteks, pikk arutelu ei oleks andnud mingit erilist tulemust, kuna manipuleeriv inimene jääb oma väidetele nagunii kindlaks. Mul võivad olla ükskõik kui vettpidavad tõendid, aga vaidluse tagajärjeks on ikka see, et mina olen paha, loll, süüdi jne.
Teiseks, kui me oleks sellise diskussiooni maha pidanud, oleks see andnud selge signaali manipuleerivale inimesele, et ma suudan aeg-ajalt manipulatsioone läbi näha. Järgmine kord oleks ta manipuleerinud mind kavalamalt. Kuid ma läksin level kõrgemale ja tegin nagu ma usuksin teda pimesi, mis andis manipuleerivale inimesele signaali, et ma olen piisavalt totu, et uskuda sellist valet, siis järgmine kord on ta manipuleerides veel laisem ning mul on veel lihtsam teda läbi näha.
Siin näites oli näha, et ma mängisin lolli kaks korda ning tänu esimesele teesklusele sain teisel korral koguda juba tõendeid.

Kui on mürgine romantiline suhe, siis sellest põgenemiseks ongi kõige parem lihtsalt mängida mäng kaasa, kuni kogud tõendeid inimese paljastamiseks ning suhtest lahkumiseks. See on raske, sest tavaline emotsioonidega inimene üritab ikka kõike päästa ning vahel langeb teeseldud headuse lõksu. Kuid sellegipoolest tuleb end situatsioonist eemaldada ning arvestada, et sinu teesklus on vaid sinu päästmiseks ning hakata tõendeid koguma ning lahkumisplaani pidama. Ma üritasin selles endises halvas suhtes ka lindistada tema manipulatsioone, aga krt ei õnnestunud (kartma hakkasin vist) :D Nii et kui see võimalik, saad ka lindistada ning vajaduse korral lasta seda inimestele, kes saaksid sind aidata (ning ei tea veel selle manipuleeriva inimese tõelist palet). Lindistamisest lihtsam on muidugi see, kui oled selle manipuleeriva inimese nö "laisaks treeninud", siis kutsud mõne enda lähedase juurde ning arvatavasti võib mõni manipulatsioon ka siis aset leida, kui manipuleeritav inimene arvab, et su lähedane hetkel ei näe või kuule. Või siis räägid lähedasega enne teatud teema läbi ning vaatate, kuidas manipulatsioon siis toimub. Tegin ka seda ja see õnnestus mul paremini. Tänu sellele sain paar manipulatsiooni sõprade ees vahele võetud. Mul oli näiteks selline juhus, et mingi minu teema peale ütles manipuleeriv inimene, et ma olevat loll, et nii arvan jnejne. Rääkisin sellest oma õega ning tegime kokkumängu, et mu õde ütleb samasuguse arvamuse, kui oleme kolmekesi. Ütles siis mu õde pm minu sõnad ja manipuleeriv inimene vastas midagi sellist toetavat: "jaa, mhm." Nii et mul oli tõend, et minu arvamus oli lihtsalt maha tehtud selleks, et mind maha teha, ning mind õnneks peeti nii lolliks, et arvati, et ma ei näe seda pugemist teistele inimestele läbi. Nii et saingi mindud suhtest välja. Sellisest suhtest ongi tihtipeale just seepärast raske ära tulla, et see tundub paljudele etalonsuhe, kui manipuleeriv inimene su sõpradele poeb täiega. Siis teised peavad sind napakaks, et sellise hea kaaslase tahad maha jätta. Seepärast tasubki tõendeid koguda.

Lisaks on lolli mängimine ka suht hea muudes eluvaldkondades. Näiteks kellegagi konkureerides ei nähta sind enam ohuna. Inimesed paljastavad kergemini oma mõningaid mõtteid, kuna arvavad, et sa ei saa nagunii aru. Seega on sul eelis. Lisaks võib see kasuks tulla, kui uued tutvused ei tõota tulla head, vaid pigem kehvad ja sa pead mingeid inimesi taluma mõnda aega. Siis on lolli mängimine ka seetõttu hea, et võtab maha mõningase kadeduse sinu pihta. Eks tuleb leida oma nišš, mis aladel näitlemine aitab. Mitte, et seda igapäevaelus nüüd tegema peaks, oo ei! Lihtsalt on mõningad situatsioonid, kus selline strateegia annab kõige parema tulemuse. Ja mõnikord on see hea ka inimeste üllatamiseks, kui sa järsku enam loll ei ole, siis ikka üllatutakse päris palju.

Ilmselgelt ei ole selline elustrateegia kõikide inimestega võimalik. Kui sa ikka intelligentset inimest kohtad, siis ei tule sest lolli mängimisest midagi välja, ta saab kohe aru, et pole sa siuke ühti. Enamasti õnnestubki see teatud inimtüüpidega. Paradoksaalselt kombel on kõige lihtsam lolli mängida lollidele inimestele. Nad arvavad kohe, et sa veel lollim kui nemad.

Ma kasutan intuitsiooni ning tunnen inimeste näost ära, mis inimesega on tegu ning milline oleks parim strateegia suhtlemises. Ilmselgelt ma nii kaalukalt seda ei analüüsi, aga mõnikord on küll mõni tegelane, kellega ma pean hakkama rohkem oma käitumist kontrollima. Aga ütlen veelkord, et enamasti ma seda ei tee. Selline olukord on siiski kasuks kui oled lõksus mingis situatsioonis.

Kuidas siis lolli mängida:

  • naisena (kahjuks) on see väga lihtne. Tegelikult ei ole naiste ja meeste intelligentsil erinevust, kuid tänapäeval on mõningates paikades šovinistlik suhtumine, seega, kui oled naissoost, oled automaatselt loll ka mõne jaoks. Ja uskuge mind, et naisena lolliks peavad sind ainult need inimesed, kes on ise tegelikult lollid. Intelligentne inimene ei oma tugevaid stereotüüpseid mõtteviise. Kuna ma olen terve elu naine olnud, siis mingi aeg hakkasin väsima võitlusest ja alistusin ja olingi loll siis mõnele. Ilmselgelt juhtus siis palju neid üllatavaid olukordi, kus inimesed üllatusid, et issand, sa tead sellest ja tollest nii palju jne. Nojah... nagu näha, võtsid välimuse järgi. Eks see olegi põhjus, miks ma seda strateegiat rakendan, et ehk oli see mul mingil momendil parim kohastumus.
  • Naerata.
  • Ütlegi, et sa ei tea, mis see või too on. Teeskle nagu sa ei oskaks mõningaid asju. See on lihtne teesklus.
  • Räägi vähe, ole pigem vait enne. Ning ütlegi siis midagi sellist, et sa ei saanud aru vms.
  • Lisaks ka kõnestiil saab sind lolliks muuta, aga seda ma isiklikult ei rakenda. Siis võid muutuda nii lolliks lausa, et sind ei sallita. :D
  • Ja muidugi manipuleerimise ajal: lihtsalt nõustu ja teeskle, et usud teise headust.

Okei. Miks ma siis seda teinud olengi, ongi kas seepärast, et mind nagunii peetakse totuks, mõnest olukorrast kasu lõikamiseks või informatsiooni kogumiseks. Või siis ka teatud kamuflaaž. Tundmata su tegelikke kavatsusi, ei osata ohtu ette näha ju. Mõnikord, ütlen ausalt, olen ma lolliks teinud end ka seepärast, et mul on teisest inimesest lihtsalt hale. Kui keegi seletab mulle midagi, mida ma ammuilma tean, siis ma olen veits argpüks, et öelda, et "kle, ma tean ju seda hästi.", lihtsam on olnud teeselda, et "omg, kui äge, sa tead nii palju!" Nojah, nüüd ilmus siit uus nišš, millal seda rakendada - see ongi inimestele komplimentide tegemiseks. Vahel on tõesti nii, et võid liiga ülbe tunduda, kui lajatad, et "see pikk tekst, mida sa mulle rääkisid, ma tean kõike juba ja oskaksin lisada ka...", nii et siis lihtsalt naeratad ja ütled: "sa tead nii hästi!". Haha.

Kindlasti nüüd mõni mu sõber loeb ja mõtleb, et issand, äkki on ta minu peal ka seda teinud. Pigem ka kirjutasin siia just selle jutu oma sõprade jaoks, et rohkem käitumisvalikuid oleks mõnes situatsioonis. Ma ütlen ausalt, et nii palju ma ka ei viitsi (ja südametunnistus ei luba), et seda lõbu pärast teha. Kui loll olen tundunud, siis ju ma olingi päriselt (või siis komplimentide tegemiseks on vahel automaatselt seda käitumist juhtunud küll). Selline jutt, mida ma siin kirjeldasin, tuleb kasuks ikkagi täiesti teistes olukordades ja pigem teiste inimeste manipulatsioonide läbinägemisel ning nende edasisel takistamisel. Viimasel ajal millalgi oli mul üks pikalt kestev olukord, kus ma rakendasin seda suht sageli teatud inimestele olelusvõitluse nimel. Ma ei hakka praegu näiteid tooma, kelle vahelevõtmiseks ma midagi tegin/ütlesin/näitlesin, sest päris halb oleks vist kuulda, et niiviisi oled vahele võetud, et ise ka aru ei saanud. :D Ma oleks küll f*ckk!!!! kui keegi mind niimoodi läbi on näinud.

Mainin veel, et mul teatud käitumismaneerid tulevad automaatselt, samamoodi ka lollimängimine võib tulla teatud olukordades juba eelnevalt õpitud kogemustest automaatselt. Seega ei teadvusta ma alati endale oma käitumist. Seega, võib olla, et kohtan uut inimest ning keskkonda sulandumiseks on ka targem võtta varnast oma rumalamad käitumismallid (haha, mis lause... targem võtta rumalam käitumismall :D). Ehk siis ka see võib toimuda automaatselt mu eelnevate kogemuste alusel. Võin ainult öelda, et kui sa ei ole pahatahtlik inimene, siis arvatvasti meelega ma seda su peal rakendama ei hakka ja olen sinuga ikka nagu ma ise olen! Enamasti ikka teiste inimestega olen ma ka mina ise. Nagu ma ütlesin: tegemist on ellujäämisstrateegiaga